Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Suur osa Riigikogu tööst tehakse komisjonides. Alatised komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on arutada ja ette valmistada seaduseelnõusid. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. Kui lahendamist vajab mõni olulise tähtsusega üksikküsimus, moodustatakse selleks uurimis- või probleemkomisjon.

Alatised komisjonid

Iga alatine komisjon töötab läbi kindla valdkonna seaduseelnõud. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 2004. aastal lisandus senisele kümnele Riigikogu alatisele komisjonile veel üks – Euroopa Liidu asjade komisjon.

Riigikogu komisjonid ja nende töövaldkonnad on järgmised:

  • Euroopa Liidu asjade komisjon: valitsuse Euroopa Liidu suunalise poliitika ja Euroopa Liidu algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine oluliste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes
  • Keskkonnakomisjon: riigi, keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud
  • Kultuurikomisjon: kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud
  • Maaelukomisjon: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud
  • Majanduskomisjon: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga
  • Põhiseaduskomisjon: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid
  • Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud
  • Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, küberturvalisuse, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud
  • Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust
  • Väliskomisjon: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud
  • Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud

Kuidas alatine komisjon töötab?

Riigikogu komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoniliikmed enda hulgast salajasel hääletusel esimehe ja aseesimehe.

Alatiste komisjonide istungid toimuvad vastavalt Riigikogu töögraafikule. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust. Otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega, istungid protokollitakse.

Soodustamaks põhjalikke arutelusid ja kokkulepetele jõudmist ei ole komisjoni istungid avalikud. Komisjon võib otsustada kuulutada oma istungi avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. Avalikel komisjoni istungitel ehk parlamentaarsetel kuulamistel kuulatakse huvigruppide ja valdkonna spetsialistide seisukohti.

Vaata komisjonide protokolle siit ja istungite otseülekandeid siit.

Milline roll on komisjoni esimehel?

Komisjoni esimees:

  • Juhatab komisjoni istungeid
  • Esindab komisjoni ning juhib ja korraldab komisjoni tööd
  • Esitab komisjonile töökava ja komisjoni istungite päevakordade projektid
  • Otsustab, keda kutsuda komisjoni päevakorrapunktide arutelus osalema
  • Otsustab, kas kutsuda komisjoni istungitest osa võtma ka riigiasutuste esindajaid ja muid isikuid

Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega.

Riigikogu liikmed komisjonides

Iga Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni.

Iga Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni.

Erandiks on Euroopa Liidu asjade komisjon, kus on esindatud ka kõigi teiste alatiste komisjonide liikmed. Komisjonidesse ei kuulu vaid Riigikogu esimees ja aseesimehed.

Alatiste komisjonide kohad jaotab Riigikogu juhatus fraktsioonide vahel, arvestades nende suurust. Mida suurem fraktsioon, seda rohkem kohti. Selle, kes millises komisjonis tööle hakkab, otsustavad fraktsioonid ise.

Eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid

Erikomisjonid luuakse kindlate ülesannete täitmiseks. Uurimis- või probleemkomisjonid moodustatakse selleks, et lahendada mõni olulise tähtsusega üksikküsimus. Nendes komisjonides seaduseelnõusid ei arutata ja nende tööperiood võib olla Riigikogu koosseisu tööajast lühem (v.a erikomisjonid). Istungid toimuvad vastavalt Riigikogu töögraafikule. Tutvuge näiteks Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni tööga.

Nende komisjonide koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord määratakse Riigikogu otsusega. Riigikogu liige võib eri-, uurimis- või probleemkomisjoni kuuluda, kuid tal ei ole selleks kohustust.

Erikomisjon

Riigikogu moodustab erikomisjoni seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Kõigi Riigikogu koosseisude ajal on erikomisjonina töötanud julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, mille eesmärk on kontrollida kaitsepolitsei ja jälitustegevuse seaduslikkust.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kohtus Itaalia parlamendi julgeolekukomisjoniga

Uurimiskomisjon

Uurimiskomisjon moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevuse kohta ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.

Näiteks moodustas XIII Riigikogu uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam.

Probleemkomisjon

Probleemkomisjoni võib moodustada mõne olulise tähtsusega küsimuse läbitöötamiseks. Näitena võib siinkohal nimetada XIV Riigikogus moodustatud komisjonid rahvastikukriisi lahendamiseks ja eesti keele õppe arengu toetamiseks.

Üles

Viimati muudetud: 01.04.2023

Tagasiside