Esmaspäeval, 22. septembril tähistab Eesti vastupanuvõitluse päeva, mille puhul heiskavad Pika Hermanni torni Eesti lipu Tallinna 21. kooli õpilased. Tallinnas Raua tänaval asuval koolil oli oma osa selles, et Eesti ei alistunud 1940. aasta juunis hääletult võõrvõimule.

„Maailmas on riike, kus vabadust ise oma elu korraldada peetakse kõlbeliselt kaheldavaks traditsioonide rikkumiseks või isegi riigile ohtlikuks. Elu sellistes riikides pole suurem asi. Olen kindel, et meie noored pole valmis loobuma oma loomupärasest vabadusest. Õigusest elada, mõelda ja teha nagu nad õigeks peavad,“ ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Raua tänava koolist oli 1940. aasta suvel saanud Eesti armee sidepataljoni ajutine kodu ja just seal pidasid Eesti vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas. Vastupanu näitas Eesti rahvas sümboolselt taas neli aastat hiljem, kui 1944. aastal taganevate Saksa okupatsioonivägede ja pealetungiva punaarmee Tallinna jõudmise eel lehvis Pika Hermanni tornis sinimustvalge. Sel 22. septembril 70 aastat tagasi pidas oma viimase istungi Otto Tiefi valitsus ning algas Eesti vabaduse hoidmine paguluses.

Esmaspäeva hommikul kohtuvad pärast lipuheiskamistseremooniat liputoimkonna liikmed Kalevipoja saalis Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Riigikogu liikmete Barbi Pilvre, Reet Roosi, Enn Eesmaa, Kalev Lillo ja Eesti lipu seltsi esindaja Tarmo Kruusimäega.

Riikliku tähtpäevana peab Eesti 22. septembrit vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana Riigikogu otsusel seitsmendat aastat.