Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Nii Riigikogu väliskomisjon kui ka Euroopa Liidu asjade komisjon toetas oma istungil valitsuse läbirääkimispositsioone 15.-16. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul. Eesti positsioone tutvustas komisjonides peaminister Andrus Ansip.

Peamiste teemadena olid kõne all Euroopa põhiseaduse lepingu edasine areng ja Euroopa Liidu koostöö tõhustamine, Euroopa Liidu energiapoliitika ja Euroopa Liidu laienemine, kuid samuti eurotsooni ja Schengeni lepinguga ühinemine.

Ansipi sõnul tõstatub ühe konkreetse küsimusena üles, kas veelgi pikendada põhiseaduse lepingule antud järelemõtlemisaega või üritada sellega edasi minna

„”Meie seisukoht on siin ettevaatlik. Me tahame küll minna edasi, kuid soovime samas, et põhiseaduse lepe jõustuks tervikuna, mitte nii, et sellest üksikuid osi nagu rosinaid või kirsse koogist välja korjatakse,” selgitas Anisp.

Ansipi kinnitusel on Euroopa Liidu tõhususe edendamise kontekstis olnud kõne all jõustada eraldi nn kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine sise- ja justiitsküsimustes.

Euroopa Liidu laienemise osas ütles Ansip, et Eesti on alati toetanud avatud uste poliitikat, kuid on samas seisukohal, kõik liitumiseks eelduseks olevad Kopenhaageni kriteeriumid tuleb täita.

Energeetika küsimustes, välispoliitilisel tasandil, toetab Eesti energeetika ja poliitika sidumist, kuid siseriiklikult peaks igale liikmesriigile jääma Ansipi sõnul õigus ise oma energeetika üle otsustada.

„Missuguseid energeetikavaldkondi keegi edendab, see jäägu rahvusriikide otsustada, suurt diktaati me siin näha ei taha,” ütles Ansip, kelle sõnul on Eesti mõnes valdkonnas, nagu seda taastuvenergia kasutamine, soovituslikud kriteeriumid juba ennetavalt täitnud.

Ansipi sõnul peab Eesti oluliseks Balti ja Põhjala riikide sidumist ühtsesse energiasüsteemi ja selleks vajalike magistraalide väljaehitamist Balti riikide, Soome, Rootsi ja Poola vahel, mis tasakaalustaks Venemaa püüdlusi energeetika kaudu poliitikat mõjutada.

Euro teema Ansipi kinnitusel päevakorras ei ole, kuid kui see tõstatub, avaldas peaminister valmidust esitada sellisel juhul ka Eestis seisukoht, mille kohaselt ei pea Eesti küll vajalikuks Maastrichti kriteeriumite muutmist, küll aga nende tõlgendamist ratsionaalsuse suunas. Peaminister kinnitas Eesti soovi liituda euroga 1. jaanuaril 2008.

Ansip valgustas samuti olukorda, mis seotud Schengeni lepinguga liitumisega. Kava kohaselt peaksid uued liikmesriigid lepinguga liituma 28. oktoobril 2007, kuid Prantsusmaal takerdunud ettevalmistuste tõttu, mis puudutavad infosüsteemi väljaehitust, võib liitumine lükkuda ka märtsi 2008. Prantsusmaa on ta sõnul siiski kinnitanud valmidust planeeritud tööd tähtaegselt lõpetada.

Riigikogu pressitalitus

ylo.mattheus@riigikogu.ee

 

Tagasiside