Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu väliskomisjon kuulas ära ülevaate komisjoni poolt tellitud uuringust „Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud”. Uuringu teostas Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi Rahvusvaheliste suhete osakond ja selle autoreiks on Raul Allikivi ja Tiago Marques. Komisjon võttis uuringu teadmiseks ja kavatseb arutelu Hiina-suunalise poliitika teemal jätkata. Uuring saab Riigikogu koduleheküljel kättesaadavaks peale lõplikku viimistlemist nädala pärast.

Uuring vaatleb põhjalikult Eesti ja Hiina suhteid, puudutades Eesti Hiina-suunalist välis- ja majanduspoliitikat, nn ühe Hiina poliitikat, inimõiguste küsimust, energiajulgeolekut, transiidikoostööd ja teisi võtmeküsimusi.

Uuringu autorite hinnangul tuleks Eestis selgemalt teadvustada Hiina-suunalisi huve ja koostada nende saavutamiseks põhjalik Eesti strateegia. Seni ei ole Eestil selleks autorite hinnangul NATO ja Euroopa Liidu temaatika kõrval aega olnud. Ka peaks autorite arvates seadma Eesti eesmärgiks otsese osaluse ELi ja Hiina poliitilises ja julgeolekudialoogis.

Majanduse vallas pälvis komisjoni tähelepanu võimalik transiidikoostöö ja nn Hiina kaupade jaotuskeskuse rajamine Eestisse. Komisjonis kõlanud seisukohavõttudes tõdeti, et esialgu on see jäänud vaid plaani tasemele, millest räägitakse juba väga pikka aega.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa tundis huvi, mis põhjusel ei käsitle uuring lähemalt Tiibeti ja Taiwani küsimust, ning kas Eesti on pragmaatilist „ühe Hiina” poliitikat ajades käitunud õigesti. Uuringu autorid olid seisukohal, et Eesti esindajatel ei tuleks vältida Hiina-inimõiguste teemat, kuigi kõigil kahepoolsetel kohtumistel ei ole tundlike teemade tõstatamine alati õigustatud. Autorid leidsid, et oluline on dialoogis Hiinaga hoida järjepidevust, viidates Eesti presidendi Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi presidenti Jiang Zemin’i poolt 1994. aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioonile, millega Eesti muuhulgas tunnustas „ühe Hiina poliitikat”.

Autorid pidasid oluliseks ka Kong Fuzi keskuste loomist Eestisse, mille kaudu oleks võimalik populariseerida hiina keelt ja laiendada seeläbi koostöövõimalusi Hiinaga. Väliskomisjonis kerkis üles küsimus, missugust hiina keelt tuleks Eestis õpetada – kas Mao Zedongi ajal väljatöötatud lihtsusatud kirjamärkidega hiina keelt, mida kasutab Hiina või lähtuda selle klassikalisest kujust, mida kasutab Taiwan.

Arutelu nendel teemadel jätkub.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside