Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon arutas oma esmaspäeval ja teisipäeval toimunud istungil korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE) 6. peatükki, mis käsitleb riigi pädevuses olevate korrakaitseülesannete delegeerimist halduslepingu alusel eraturvafirmadele või kolmandale sektorile.  

Õiguskomisjon andis istungil justiitsministeeriumile kui eelnõu algatajale suunised arvestada õiguskantsleri seisukohtadega, mille järgi on kõnealuse peatüki praegune versioon vastuolus Eesti põhiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul ei ole eelnõus sisalduv regulatsioon piisavalt õigusselge; ka ei pea õiguskantsler õigeks teatud osa riigivõimu loovutamist eraturvafirmale, mis kaasneb politsei korrakaitseliste ülesannete delegeerimisega.

„Põhiseaduse alusel riigile kuuluva jõumonopoliga oleks vastuolus, kui riik volitaks eraisikuid teostama riigi nimel füüsilist jõudu teiste eraisikute suhtes. Õiguskomisjoni meelest on problemaatiline korrakaitse kui riigi olulise tuumikülesande delegeerimine praeguses korrakaitse eelnõus. Erasektorit on samas võimalik kaasata teatud korrakaitseliste ülesannete abistamisele, mis ei sisalda jõu ja sunnimeetmete rakendamist, nagu näiteks objektivalve, osalemine liikluse reguleerimises ja ümbruskonna valve”, ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Vaheri sõnul esitas Riigikogu õiguskomisjon eelnõu algatajale palve jätkata sobivate ja põhiseadusepäraste lahenduste leidmisega nimetatud temaatika reguleerimiseks.

Komisjoni istungil osalenud õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul loovutaks riik praeguse eelnõu kohaselt erastruktuuridele osa riigi ainupädevusest, sealjuures ainuõiguse kasutada jõudu, ning see protsess võib tema sõnul olla tagasipööramatu. Eriti kriitiliseks hindas õiguskantsler asjaolu, et eelnõu võimaldab korrakaitse tagamisel kasutada ka erivahendeid ja relvi.

Õiguskantsleri leidis samuti, et korra tagamisel rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed, kuid eelnõus olev regulatsioon seda ei taga ja võimaldab volitusnormide ületamist.

Lisaks tõi õiguskantsler välja muid tähelepanekuid seaduse kohta: probleemiks on tema hinnangul turvaettevõtjaile antav õigus isiku tuvastamiseks ja sellega isikuandmete töötlemiseks; turvaettevõte võib kriisiseisundis lakata oma ülesandeid täitmast, samas kui riigil endal puudub nende täitmiseks võimekus; turvatöötaja mitmetine roll võib tekitada inimeses segadust, kuna ta ei tea, millal täidab turvatöötaja politsei funktsiooni ja millal ta on turvatöötaja; problemaatiline on õiguskantsleri hinnangul ka järelevalve tagamine delegeeritud funktsioonide täitmise üle, kuna erafirma võib tema suhtes tehtud otsuse kohtus vaidlustada jms. 

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside