Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Õiguskomisjoni tänasel istungil oli arutusel valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (633 SE), mille sisuks on abipolitseiniku mõiste määratlemine Eesti õiguskorras, abipolitseinikule esitatavate nõuete sätestamine, abipolitseinikuks kandideerimine, kinnitamine ja tema staatusest vabastamine ning abipolitseinike töökorraldus, ametihüved ning tagatised. Ühtlasi sätestatakse eelnõus abipolitseiniku poolt rakendatavad meetmed korrakaitseseaduse eelnõu eeskujul. 

Õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul näeb eelnõu ette, et esimest korda Eestis antakse abipolitseinikule õigus iseseisvalt osaleda avaliku korra kaitsel. Loomulikult tähendab see ka abipolitseinike põhjalikku koolitust ja seda, et abipolitseinike tegevus toimub politsei juhtimisel. Iseseisvalt tegutsev abipolitseinik võib isikuid küsitleda ja nõuda dokumente, tuvastada isikusamasust, kontrollida alkoholijoovet kohapeal, teostada turvakontrolli, vallasasja hoiulevõtmist, teha ettekirjutust ja isikuid kinni pidada.
 
Samuti jääb abipolitseinikele tulirelva kandmise ning kasutamise õigus, kuid seda vaid hädakaitseseisundis. Suurendatud on koolituse mahtu. Lisaks sätestatakse eelnõus, et politseiasutus võib sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu, milles lepitakse kokku iseseisva tegevuspädevusega abipolitseinikust  MTÜ liikme politsei tegevuses osalemise korralduslikud küsimused.
 
Vaher rõhutas: „Uus abipolitseiniku seadus on tugev samm edasi, mis suurendab kogukonna turvalisust ja kaasab senisest enam vabatahtlikke turvalisusesse. Samuti annab tänastele abipolitseinikele kindluse, et ühiskond hindab nende panust väga.”
 
Õiguskomisjon otsustas suunata eelnõu täiskogu istungile 10. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside