Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnakomisjon tutvus käesoleva aasta 4. ja 5. augustil väljasõiduistungi käigus Põlva- ja Võrumaa keskkonnatemaatikaga sh keskkonnaprobleemidega.

Esimesel päeval tutvuti keskkonnakaitseliste institutsioonidega Põlvamaal, arutati Põlva maavanema, keskkonnaministeeriumi, Põlvamaa keskkonnateenistuse, Keskkonnainspektsiooni Lõuna Regiooni Põlvamaa büroo ja Põlva valla esindajatega Põlvamaa keskkonnaküsimusi laiemalt. Keskenduti ka konkreetsetele keskkonnaprobleemidele, eeskätt Plaki järve reostuse likvideerimisega seotud küsimustele ning Peipsi ja Lämmijärve keskkonna- ja kalavaruprobleemidele, samuti keskkonnajärelevalve teostamise kitsaskohtadele ning Kagu-Eesti jäätmeprobleemidele. Tõdeti, et maavalitsus, kohalik keskkonnateenistus ning omavalitsus on astunud rea samme Plaki järve reostusprobleemist ülevaate saamiseks, kuid edasiste võimalike tegevuste planeerimiseks ja vahendite taotlemiseks peab üks neist osapooltest hakkama eestvedajaks.

Peipsi järve ja Lämmijärve probleemide osas leiti, peale Külli Kanguri ülevaadet, et nimetatud järvede keskkonnaseisundi ja kalavarude seisundi parandamisel on esmatähtis tõhus rahvusvaheline koostöö Venemaaga ning järvede ja nende kalavaru kaitse ja kasutamise  reeglite ühtsus nii Eesti kui Venemaa poolel. Peamiseks probleemiks on aga halb olukord veepuhastusseadmetega Vene poolel.    

Tõdeti samuti, et keskkonnakaitse tõhustamisele Põlvamaal aitab kindlasti kaasa ka valmimisjärgus, kaasaaegsete töötingimustega ja väga avar Räpina keskkonnamaja, kuhu koondatakse keskkonnaalased institutsioonid.

Eraldi keskenduti kiiret lahendamist vajavatele Kaug-Eesti jäätmeprobleemidele. Nimelt tuleb Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt 2009. aasta 16. juuliks sulgeda Kagu-Eesti piirkonda praegu teenindavad prügilad. Seega tekib 2009. aasta suvest olukord, kus uut Euroopa Liidu nõuetele vastavat prügilat Kagu-Eestis ei ole ja olmejäätmeid tuleb hakata vedama kaugematesse prügilatesse. See omakorda tõstab oluliselt jäätmeveole tehtavaid kulutusi, mis toob elanikkonna jaoks kaasa jäätmeveo olulise hinnatõusu. Lahenduseks oleks toimiv koostöö omavalitsuste vahel, mille võtmeteguriks on jäätmete sorteerimise organiseerimine nende tekkekohal.

Jäätmeseadusest tulenevalt on olmejäätmete käitluse korraldamine kohalike omavalitsuste ülesanne. Seni ei ole Kagu-Eesti omavalitsused uue prügila kavandamisel olulist edu saavutanud. Kagu-Eesti omavalitsused on jäätmeprobleemidega tegelemiseks ja nende lahendamiseks asutanud AS-i Kagu-Eesti Jäätmekeskuse, kuid äriühingu kaudu tegutsemine ei ole positiivseid muutusi kaasa toonud. Keegi teine kohalike omavalitsuste eest jäätmeprobleeme lahendada ei saa, kuna Eestis, nagu ka enamuses teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on jäätmehoolduse korraldamise kohustus olmejäätmete osas pandud kohalikele omavalitsusele.

Väljasõiduistungi teisel päeval väisas komisjon Võrumaad, tutvumaks sealsete keskkonnaküsimustega. Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja ja omavalitsusliitude esindaja andsid ülevaate olulisematest keskkonnaküsimustest Võrumaal. Eeskätt käsitleti maavarade kaevandamist, vee kaitset ja kasutamist ning keskkonnakaitseliste institutsioonide koostööd riigikaitseliste institutsioonidega harjutusväljadel keskkonnakaitsenõuete tagamisel ning metsa majandamisel.

Koos Keskkonnaministeeriumi, Võrumaa keskkonnateenistuse ja Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni esindajatega tutvuti keskkonnakaitse korraldusega Nursipalu harjutusväljal. Tõdeti, et kohapealsete  keskkonnakaitseliste institutsioonide ja kaitseväe vahelise  koostöö on hea, kuid harjutusväljakute parema, see tähendab kohaliku kogukonnaga ja metsamajandamise vajadustega arvestava maakasutamise nimel oodatakse Tsiatsungõlmaa harjutusala väljaehitamist kaitseministeeriumi poolt.

Päeva teine pool pühendati Riigimetsa Majandamise Keskuse struktuuri ümberkorraldustega tutvumisele. Koos RMK juhatuse liikmete ning kohalike Võru metskonna esindajatega külastati RMK Võru metskonna keskust ning RMK Pähni  külastuskeskust. Arutelu käigus käsitleti ümberkorraldustega seotud probleeme sh tööhõiveküsimusi metsasektoris Võrumaal. Leiti, et RMK ümberkorralduste tegelikku edukust ei saa hinnata kohe peale ümberkorralduste toimumist, vaid alles siis, kui süsteem on juba mõnda aega toiminud.

Täiendav informatsioon: keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants,  telefon 50 31 365 ja nõunik-sekretariaadijuhataja Eda Pärtel-Reis, telefon 50 97 751.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside