Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühma esimehe Imre Sooääre kutsel kohtusid toetusrühma liikmed täna turismi- ja toiduvaldkonna organisatsioonide esindajatega. Koos püüti välja selgitada valdkonna peamised kitsaskohad ning kaardistada neid probleeme, mis vajaksid muutusi, seda ka seadusloome tasandil. Kohtumisest võtsid osa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Anne Samlik Eesti Turismifirmade Liidust, Toiduliidu juht Sirje Potisepp, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu esindajana Felix Mägus, aga ka Eesti Kulinaariaassotsiatsiooni, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse, TÜ Taluturg, Lõuna-Eesti väiketootjate (Maitsev Lõuna-Eesti), Maaturismiühenduse ning Leader-programmi esindajad.

Alustuseks kuulati EASi esindaja ettekannet turismi arengukava 2014 – 2020 ettevalmistamise käigust ja sellega seoses Eesti toiduturismi arendamise võimalustest. Diskussiooni korras said oma ettepanekud välja öelda kõik kohaletulnud organisatsioonide esindajad. Räägiti nii mastaapsema turundustegevuse eesmärkidest kui piirkondliku arengu toetamisest.

Peamiste probleemidena nii turismi- kui toiduvaldkonnas jäid seekordsel kohtumisel kõlama Eesti toidukultuuri arengukava puudumine, samuti ühtsete majutus- ja toitlustusasutuste kvaliteedi- ning tärninõuete, aga ka klassifikatsioonide puudumine, kesised transpordivõimalused, eriti mis puudutab piiratud lennuühendusi, ning korraliku konverentsi- või messikeskuse puudumine konverentsiturismi arendamiseks. Pakuti välja kaaluda toitlustusettevõtetes pakutavale toidule standardtasemest madalama käibemaksu kehtestamist, et soodustada kohaliku elanikkonna tarbimist ja majanduse elavdamist, muuta ametiõppe kava, et oleks võimalik õpilasi tõhusamini tööturul rakendada ja rohkem tähelepanu pöörata piirkondade identiteedi kinnistamisele läbi kohalike toodete.

Piirkondliku väikeettevõtluse mureküsimustena mainiti vähest teadlikkust, logistika- ja kommunikatsiooniprobleeme, aga ka tooraine kõrget hinda. Et väiketegijad ära ei kaoks, tuleks aidata tõsta piirkondlikku enesetunnetust ning väärtustada omakasvatatud toitu. Väiketegijate arvates peaks toiduteema olema maapiirkonna arengu üks osa. Defineerimist vajavad ka mõisted, et nad oleks tarbijale ja turistile paremini aru saadavad – mis mahub tegelikult mõistete alla eesti toit ja kohalik toit, et vahe on Eestis valmistatud ja Eestis toodetud toidul. Oluliseks peeti kodumaise toidutootmise ja ekspordi laienemist.

Sooääre sõnul oli tänane kohtumine Riigikogus esimene, kus turismi ja toidu teemadel sellisel tasandil esindusorganisatsioonidega arutleti. „On Riigikogu huvi, et nii suured kui väikesed ettevõtjad toimiksid parimal moel üksteist mõistes ja tunnustades, sest ainult nii suudame Euroopa tihedas konkurentsis ellu jääda. Meie huvi on suunata kasvav põlvkond Eesti toitu väärtustama ja armastama ning õpetada oma loodud väärtusi ka külalistele müüma,“ ütles Sooäär kohtumise lõpus.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside