Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE). 

Ettekande teinud rahandusminister Jürgen Ligi selgitas, et järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada 8 miljardit eurot, mis võrreldes tänavusega on 349 miljonit enam. Maksuliste tulude kasv on võrreldes tänavuse planeeritava laekumisega 6,8 protsenti. Mittemaksulised tulud vähenevad 8,2 protsenti seoses välisraha vähenemisega. Riik saab kriitikute kiuste hakkama ka neis oludes, ütles Ligi. Riigieelarve kulusid on planeeritud järgmisel aastal 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 377 miljonit ehk 4,9 protsenti. 

Ligi sõnul võib järgmisele aastale vastu minnes tõdeda, et majandusarengu heitlikkus ja väliskeskkonna negatiivsed surved on leevenenud. Investeerimiskliima püsib soodne. Ligi hinnangul on erinevate majandusnäitajate järgi olukord Euroopa majanduses viimastel kuudel stabiliseerunud. ELi ja eriti euroala riikide süvenenud majandus- ja rahandusalane koostöö, kriisi ennetus- ja lahendussüsteemide loomine lubavad prognoosida tendentsi püsimist. „Kõik see suurendab ka Eesti majanduse kasvuvõimalusi ning prognoos lubab 2014. aastal kasvu kiirenemist keskpika potentsiaalse taseme lähedale, 3,6 protsendini. See number on suurem kui OECD liikmesriikide keskmine ning märkimisväärselt parem euroala omast,“ selgitas rahandusminister. 

Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot. 

Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832,1 miljonit eurot ehk ligi 17,6 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist. 

Ligi ütles, et tuleva aasta riigieelarvet iseloomustab konservatiivsus ja jätkusuutlikkus, mis on tagatud. 

Kaasettekande teinud rahanduskomisjoni esimees Sven Sester andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest ja kohtumistest erinevate valdkondade esindajatega. 

Läbirääkimiste käigus sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohta. Kõnetoolis käisid Aivar Sõerd, Sven Mikser, Kadri Simson ja Sven Sester

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. oktoober. 

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside