Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjonis olid täna kõne all taastusravi korraldamise, efektiivsuse ja rahastamisega seotud probleemid ning samuti rehabilitatsiooniteenuste ümberkorraldamise vajadus. Arutelu oli initsieeritud Eesti Taastusarstide Seltsi poolt sotsiaalkomisjonile adresseeritud pöördumisest, kus väljendati muret seoses sotsiaalministri määrusega, millega kinnitati Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu ja mis kitsendab ambulatoorse ja statsionaarse taastusraviteenuse osutamist. Istungil osalesid lisaks taastusarstide esindusele ka Eesti Haigekassa, sotsiaalministeeriumi ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul oli arutelu üks eesmärke julgustada ministeeriumit antud valdkonnas tegutsema selle nimel, et teenuste pakkumine muutuks inimesekesksemaks, rõhutades rehabilitatsioonireformi vajalikkust. Komisjoni esimehe arvates peaks olema eesmärgiks taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamine koordineeritud tegevusena.

“Taastusravi ja rehabilitatsiooni teenuste ümberkorraldused võiksid käia käsikäes ja kooskõlastatult, mis võimaldaks saada parema teenuste kvaliteedi ning samas säästa vahendeid. Ootame sotsiaalministeeriumist rehabilitatsiooniteenuste reformi, mis lähiajal sotsiaalhoolekande seaduse muudatustena ka loodetavasti Riigikokku jõuavad,“ ütles Tsahkna.

Taastusarstide nimel esines ettekandega juhatuse liige Maarika Nurm, kes andis ülevaate taastusravi põhiaspektidest, rääkides nii taastusravi olemusest kui sellest, et ravis efektiivsuse saavutamiseks tuleb hakata tulemust mõõtma.

Taastusarstid leiavad, et oluline osa Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatud rehabilitatsiooniteenuse ressurssidest tuleks suunata taastusravisse, kus selle kasutamine oleks oluliselt efektiivsem ja otstarbekam ning dubleerimist vähendav. Mujal maailmas kasutataksegi üht terminit – rehabilitatsioon, mis hõlmab endas nii ravi kui sotsiaalseid aspekte ning lähtutakse inimesest kui tervikust. Eestis on kujunenud olukord, kus sisuliselt üks tervik on lahutatud kaheks eraldiseisvaks valdkonnaks, mida juhitakse ja rahastatakse erinevalt. Samuti esineb hulk piiranguid nende sidustamiseks, nagu näiteks rehabilitatsiooniteenuse saamisel on tingimuseks puude olemasolu. Arstid on seisukohal, et taastusravi ning rehabilitatsiooniteenuseid ei saa üksteisest lahutatult juhtida ja planeerida.

Haigekassa esindaja nägi valdkonnas arenguvõimalusi ning arvas, et koostöös taastusraviarstidega on võimalik olukorda parandada. Ka sotsiaalministeeriumi esindaja toetas mõtet, et vastava arengukava raames tuleks sel teemal intensiivsemalt edasi minna. Puuetega Inimeste Koja esindaja rõhutas sotsiaalse rehabilitatsiooni olulisust, mida ei saa alahinnata ning eelarvete liitmist ei toeta.

“Kogu süsteemi eesmärk peab olema inimese elukvaliteedi tagamine ning seetõttu ei tohi me lubada selle killustatud käsitlemist,“ rõhutas Tsahkna.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside