Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli tähelepanu keskmes töötuna arvelevõtmisega seotud tingimuste muutmine. Seadusemuudatuse järgi ei võeta enam töötuna arvele äriühingu juhti ja prokuristi. Samas saab valla- või linnavalitsusest toetust saav puudega inimese hooldaja end töötuna arvele võtta.

„Nende kahe muudatusega loome õiglasema olukorra. Kaotame äriettevõtete juhatuse liikmetele töötuna arveloleku võimaluse. Samas loome võimaluse puudega inimeste hooldajatele soovi korral ennast töötuna arvele võtta ning osaleda aktiivsetes tööturumeetmetes,” ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel võib juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige olla töötuna arvel, kui ta tasu ei saa. Erisus on mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhtide osas. Nad saavad olla töötuna arvel, kui nende töötasu on kuni poole palga alammäära ulatuses.

“Muudatuste tõttu töötuna arvel olevate inimeste arv kindlasti muutub, kuid täpset prognoosi on raske teha. Töötuid juhte võib maksimaalselt 3000 inimese võrra vähemaks jääda. Puudega inimeste hooldajate osas võib aktiivsete töötutena lisanduda ligi 2000 inimest,“ ütles Tsahkna.

Äriühingu juhatuse liikme leping on oma olemuselt käsundusleping, kus inimene ise määrab tegutsemise aja, koha ja viisi. Seetõttu ei võeta enam töötuna arvele äriühingu juhti ja prokuristi. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhid võivad eelnõu kohaselt end töötuna arvele võtta ainult siis, kui nad tasu ei saa.

„Äriühingu juhtimine ilma tasu saamata on inimese vaba tahe. Sellisel juhul end töötuna arvele võtta on täiesti põhjendamatu. Samas on meie eesmärk puudega inimeste hooldajad tuua tagasi tööturule, et nende majanduslik olukord paraneks,“ selgitas Tsahkna.

Eelnõuga nähakse ette ka erisused, näiteks äriühingu muud juhtimis- ja kontrolliorgani liikmed (nõukogu liige, asutaja jt) võivad end töötuna arvele võtta, kui nad tegutsevad ilma tasu saamata.

Statistika kohaselt oli 2013. aasta aprillis töötuna arvel 4 433 inimest, kes olid mõne juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed (s.o 10,7% kõigist registreeritud töötutest). 60% neist olid seotud äriühingutega ning 40% mittetulundusühingute ja -ühistute ning sihtasutustega. Töötuskindlustushüvitist sai 36% (ca 1500) ja töötutoetust 17% (ca 750) töötuna arvel olevatest juhtimis- ja kontrollorgani liikmest. Aprillis maksid valla- ja linnavalitsused toetust 12 755 puudega inimese hooldajale.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (521 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 15. jaanuaril 2014.

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside