1926. aasta 6. juuni kujunes Eesti juutkonna elus tähtsaks päevaks – vastvalitud juudi kultuurnõukogu kuulutas välja juudi kultuurautonoomia Eestis, mille aluseks oli 21. veebruaril 1925. aastal Riigikogu pool vastu võetud kultuurautonoomia seadus.

 

Randjärv sõnas, et juudi kogukond Eestis on olnud läbi aegade üks tugevamaid ja juudi kultuurautonoomia loomine 1926. aastal tõestab seda kõige paremini. „ Juudi kogukond on suutnud luua terve rea asutusi: kooli, sünagoogi, muuseumi. Selle taga on suur töö ja suur tahe oma kultuuri, usku, traditsioone ja keelt õpetada oma lastele ja tutvustada teistele. Juudi kogukonna liikmed on rikastanud Eesti ühiskonda ja kultuurilugu läbi aegade ning nende inimliku hoolivuse ja ühtehoidmise traditsioon väärib järgimist. Juudi kogukonna ajalugu on osa Eesti ajaloost,“ lisas Randjärv.

 

Eesti juudi kogukonna esimees Alla Jakobson rõhutas, et Eesti oli ainus riik, kus seadusandlikus korras kehtestati vähemusrahvaste kultuurautonoomia. Tänutäheks selle eest kanti Eesti Vabariigi nimi 1. aprillil 1927. aastal Juudi Rahvusfondi Kuldsesse Raamatusse. Kultuurautonoomia nähtus on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid terve maailma mastaabis. Midagi samast pole loodud ei Baltikumis ega Ida- ja Lääne-Euroopa riikides.

 

Näituse idee autor on Eesti Juudi Muuseum ja selle korraldas Eesti juudi kogukond.

 

Fotosid näituse avamisest saab vaadata:  https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2011/Naitused/Juudi+kultuurautonoomia/

 

 

Riigikogu pressitalitus