Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse (213 SE), mis lihtsustab ja ajakohastab maapõueõigust ning ühtlustab ülejäänud keskkonnaõigusega.

Seadus muudab mõnevõrra rangemaks kaevandamisloa taotlemise nõudeid. Seaduses täpsustatakse kaevandamisloa andmisest keeldumise  nõudeid. Loa andmisest keeldutakse, kui kaevandamisega kaasneb keskkonnaoht, mida pole võimalik vältida.

Seaduses täpsustatakse ka põlevkivi kaevandamise aastamäära kasutamise, kaevandamismahu võõrandamise ja enampakkumisega seotud sätteid. Põlevkivi kaevandamise aastamääraks on kinnitatud 20 miljonit tonni.

Seaduses reguleeritakse ka püsiasutusega väikesaartele kaevandamisloa andmise alused. Lisati sätted, mis võimaldavad püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusel võtta maavara või maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise eesmärgil kaevandamisloata.

Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu.

Seadusega loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa.

Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (272 SE), mis nägi ette, et kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt kaks aastat. Hüvitise suurus oleks sellisel juhul Riigikogu liikme ühe kuu ametipalk. Eelnõu tutvustanud Andres Ammas märkis, et praegu kehtib kord, mille järgi Riigikogu liige saab Riigikogust omal soovil lahkudes hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses siis, kui ta on Riigikogus töötanud vähemalt ühe aasta.

Põhiseaduskomisjoni liige Andre Sepp viitas Riigikohtu seisukohale, et tasu ei tohi ka väheneda. Lisaks tõi ta välja, et kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus sätestab, et Riigikogu saab otsustada kõrgemate riigiteenijate kõrgema palgamäära muutmist koosseisu kolmandal aastal ja saab seda teha järgneva koosseisu kohta.

Põhiseaduskomisjon ei toetanud eelnõu ja tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hääletustulemus: 33 poolt, 10 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside