Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Taasiseseisvumispäeva pidustused jätkusid Toompea lossi õuel suurejoonelise kontserdiga, kus astusid üles rahvusooperi Estonia solistid, ooperikoor ja orkester dirigent Arvo Volmeri juhatusel. Pidupäevakõne pidas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes nentis, et Eestil on viimase 20 aasta jooksul olnud võite rohkem kui kaotusi. Ilves ütles: „Meil on riigina hästi läinud. Eesti rahvas on tubli olnud. Eesti riik on tubli olnud. Eesti Vabariigi lipp lehvib ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja veel mitme olulise rahvusvahelise organisatsiooni peamaja ees. Meil on alles oma keel ja oma kultuur. Enamgi veel, me keel ja kultuur arenevad, me keelel on Euroopa Liidu ametliku keele staatus. Nüüd, tähistades Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva, võime olla üksteise suhtes eriliselt sõbralikud ja heatahtlikud. Me oleme seda väärt. Meil on põhjust iseenda ja oma riigi üle uhkust tunda.“ President rääkis, et augustiputši keerises tehtud otsus sündis kokkuleppest ja koosmeelest ülemnõukogu ja Eesti Komitee vahel ning oli taastatud riigile kindlaks alusmüüriks. Ühe kivi sellest alusmüürist ulatas president 20 aasta taguse Ülemnõukogu juhataja asetäitjale Marju Lauristinile, kes võttis kingituse vastu toonases ülemnõukogus iseseisvuse taastamise poolt hääletanute nimel.

Sõna võttis ka 20. augusti klubi president Ants Veetõusme, kes leidis, et 20. august oli kõige muu kõrval ka päev, mil näidati, et eestlased on võimelised ühise eesmärgi nimel ületama omavahelised vastuolud, unustama teineteise kohta öeldu ja istuma ühise laua taha, et leida parim lahendus. Iseseisvuse taastamise otsust oli rahvas oodanud ja seda oldi pikalt ette valmistatud. Samas ta lisas, et üks otsus ei tee veel riigist riiki, eriti iseseisvat, vaba, sõltumatut riiki ning et tollane Ülemnõukogu tegeles enne iseseisvusotsuse vastuvõtmist süstemaatiliselt iseseisvale riigile vajalike seaduste loomisega ja see töö jätkus ka pärast. Veetõusme: „Kogu Ülemnõukogu eksisteerimise jooksul tehti palju ära selleks, et välisriigid saaksid aru, et eestlased tahavad reaalselt oma iseseisvust taastada ning on ka iseseisvuseks valmis. Ajalugu on näidanud, et me olime valmis eksisteerima iseseisva vaba riigina, võrdsena võrdsete seas mitte ainult Baltikumis, vaid ka Euroopas ja kogu maailmas.“ Veetõusme sõnul saame oma vabadust hoida vaid sel juhul, kui teeme tõsist tööd, sest vabadus tähendab ka eelkõige kohustust näha selle nimel vaeva.
 
Eestis konverentsil viibivate Põhja- ja Baltimaade parlamentide (NB8) spiikrite nimel andis eesti rahvale parimad soovid edasi Riksdagi esimees Per Westerberg. Ta meenutas 20 aasta taguseid sündmusi nähtuna lääne-eurooplase pilgu läbi. Riksdagi spiiker tsiteeris Rootsi diplomaati Lars Fredéni, kes oma raamatus tähendas: „1991. aasta sündmused olid Balti riikide vabadusvõitluse kõrghetk. Käimas oli pikaajaline kriis, mille tulemus oli ebaselge ja milles Eesti, Läti ja Leedu rahvas näitasid üles julgust, meelekindlust ja otsustavust. Lühidalt öeldes – nad näitasid üles eneseväärikust.“ Westerberg tunnustas kolme Balti riigi rahvaid ja nende tollaseid juhte, kes olid 20 aastat tagasi asetleidnud ajalooliste sündmuste tõelised kangelased.
 
Tänaseid 20. taasiseseisvumispäeva üritusi Toompea lossi õuel ja Kuberneri aias külastas rohkearvuline publik, kelle hulgas oli nii eestimaalasi kui Eesti külalisi paljudest välisriikidest.
 
Fotosid taasiseseisvumispäeva üritustest Toompeal saad vaadata: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2011/Riigikogu/20.+august+2011/
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside