Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna lõppes Strasbourgis kogu käesoleva nädala kestnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) tänavuse aasta istungjärgu jaanuarikuu osaistung.

Eesti delegatsioon osales koosseisus: Marko Mihkelson (delegatsiooni juht), Andres Herkel ja Sergei Ivanov (delegatsiooni liikmed) ning Katrin Saks (asendusliige).

ENPA täiskogul olid tähelepanu keskmes EN liikmesriikide territooriumil USA salavanglate olemasolu ja totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude hukkamõistmise küsimus.

Kõige suurem huvi ja meedia tähelepanu oli suunatud raportile “Totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude hukkamõistmise vajadus”. Arutelu käigus esitasid kõnesoovi enam kui 65 assamblee liiget, neist kolm Eesti delegatsioonist.

Katrin Saks märkis oma sõnavõtus, et paljude assamblee liikmete puhul takistab resolutsiooni toetamist nende isiklik kogemus, isiklik minevik, mis takistab tõele näkku vaatamast. Viimasena (kõnelejate nimekirjas 31-na) sai sõna Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson. Ta rõhutas, et 25. jaanuar 2006.a läheb ajalukku, kuna selline rahvusvaheline suurfoorum, Euroopa Nõukogu mõistab esmakordselt ametlikult hukka totalitaarsete kommunistlike režiimide kuriteod. Mihkelson nentis, et pidades silmas peamisi EN väärtusi – inimõigused, õigusriigi printsiipide järgimine ja demokraatia-, peame juhinduma kolmest põhimõttest: mäletamine, leppimine ja tunnustamine. Mihkelson ütles, et leppimine ei ole võimalik ilma kommunismi kuritegude hukkamõistmiseta, sest muidu on võimalik nii stalinismi kui natsismi taassünd. Mihkelson rõhutas veel oma sõnavõtus, et tegemist on ajaloolise sündmusega mitte ainult ENPA, vaid ka nende miljonite inimeste jaoks, kes siiani kannatavad kommunistlike režiimide all. Andres Herkel ei jõudnud küll esineda täiskogul, kuid tema sõnavõtt avaldati ENPA ettekannete kogumikus. Herkel märkis, et 2001.a esitas ta Riigikogus kommunistliku režiimi hukkamõistva avalduse, mis aasta hiljem ka vastu võeti. Ta rõhutas, et selles resolutsioonis mõistetakse hukka totalitaarse kommunistliku režiimi kuriteod, mitte aga isikuid, kes kuuluvad või on kuulunud kommunistlikku parteisse, kui neil puudub kuriteo süü. Arutelu järel võttis assamblee vastu totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegusid hukkamõistva resolutsiooni.

ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee, Šveitsi delegatsiooni aseesimehe Dick Marty ettekanne USA salavanglate olemasolust EN liikmesriikide territooriumil oli arutlusel kiireloomulise teemana. Arutelul oli samuti lai kõlapind ja see pälvis avalikkuse suure tähelepanu. Raportöör esitas EN Ministrite Komiteele ja liikmesriikide valitsustele järelpärimise salavanglate olemasolust EN liikmesriikide territooriumil.

Õigusasjade ja inimõiguste komitee poolt valmistas Saksamaa delegatsiooni endine liige Rudolf Bindig raporti teemal “Inimõiguste rikkumised Tšetšeenias ja EN Ministrite Komitee vastutus”. Eesti delegatsiooni poolt esinesid sõnavõtuga Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson ja delegatsiooni liige Andres Herkel.

Mihkelson juhtis oma esinemises tähelepanu asjaolule, et inimõiguste olukord Tšetšeenias on jätkuvalt väga kriitiline ning ei ole näha paranemise märke, võrreldes eelmise Tšetšeenia kohta käiva raportiga – kohapeal valitseb terror ja karistamatus. Pideva terrori olukorras pole võimalik üles ehitada jätkusuutlikku ühiskonda. Kestev kriis ja konflikt on sellise olukorra reaalne tulemus. Ta lisas, et on väga oluline mõista, et karistamatus on väljunud Tšetšeenia piiridest naaberregioonidesse. Mihkelson küsis retooriliselt, kas ühel päeval võib järsku sarnane olukord valitseda üle kogu Venemaa. Vastutust olukorra pärast Tšetšeenias peavad kandma nii Venemaa kui kõik EN liikmesriigid. Andres Herkel avaldas tunnustust raportöörile, Rudolf Bindigile seoses raportis esitatud tähtsate soovitustega olukorra parandamiseks Tšetšeenias. Herkel nentis, et inimõiguste küsimus Tšetšeenias on EN kõige keerulisem ja tõsisem päevakorrateema. Herkel rõhutas raporti tähtsust, sest see kutsub üles EN Ministrite Komiteed ja ühtlasi ka iga liikmesriigi valitsust vastutusele olukorra pärast Tšetšeenias. Herkel tõi välja, et konkreetsete inimõiguste rikkumiste kohta koostatakse küll piinliku hoolikusega avaldusi (sh ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse), kuid kohtuotsuste langetamine on pikk protsess ning kaebuse esitanud perekonnad langevad taas vägivalla ja tagakiusamise ohvriks. Herkel lisas, et kõrvuti karistamatusega valitseb Tšetšeenias uskumatu kurjus, inimväärikust ja inimõigusi eirav inimeste kohtlemine.

Poliitikakomitee Valgevene allkomitee esimehe Andres Herkeli algatusel toimus täiskogul kiireloomuline arutelu olukorrast Valgevenes 19. märtsil toimuvate presidendivalimiste eel. Arutelu raportöör oli samuti Herkel. Ta kinnitas ettekande sissejuhatuses, et assamblee toetab igati demokraatlike vabaduste ja kodanikuühiskonna tugevdamist Valgevenes, kuid ei saa teha koostööd president Lukašenko režiimi esindajatega. Herkel rõhutas, et Valgevenes on eelmisel aastal vastu võetud seadusepakett (nn Revolutsioonivastane seadus), mis piirab veelgi kodanike vabadusi. Raporti resolutsioonis märgitakse positiivse ilminguna ühinenud demokraatlike jõudude poolt ühise presidendikandidaadi esitamist vastukaaluks praegusele riigijuhile.

Sergei Ivanov esines sõnavõtuga rahvuse mõiste kohta. Raporti esitas õigusasjade ja inimõiguste komitee nimel Rumeenia delegatsiooni juht György Frunda. Ivanov rääkis põhirahvuste ja rahvusvähemuste kooseksisteerimisest ühinenud Euroopa riikide tingimustes.

Talvise osaistungi nädalasse mahtus veel Eesti delegatsiooni tegevus komiteedes, poliitilistes fraktsioonides ning kohtumised erinevate valitsuseväliste organisatsioonide esindajatega.

Järgmine ENPA täiskogu istung toimub 10.-13. aprillil 2006.

Lisainfo: Tanja Espe, 5046525

ENPA Eesti delegatsiooni sekretär

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside