Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimus Riigikogu lahtiste uste päeva raames laiendatud avalik istung, mille põhiteemana käsitleti geenikiibi kasutamise võimalusi personaalses meditsiinis. Kui varem on sotsiaalkomisjon käsitlenud sama teemat kitsamas ringis, siis seekord olid kaasatud sotsiaalminister Taavi Rõivas, genoomika vanemteadur Krista Fischer ja Geenivaramu tuumiklabori juhataja, vanemteadur Lili Milani, perearstide, Arengufondi, haridus- ja teadusministeeriumi, e-Tervise Sihtasutuse, Haigekassa, Eesti Patsientide Nõukoja, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad.

Põhjaliku ettekande tegi Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu, kes rääkis personaalsest meditsiinist kui uuest suunast maailmameditsiinis, rõhutades rahvastiku tervise arengukavast 2009 – 2020 ning Haigekassa prioriteetidest tulenevaid eesmärke. Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus analüüsis personaalmeditsiini rakendamise vajalikkust praktikanäidete põhjal. Everausi sõnul aitab geeniinfo rakendamine meditsiinis tõsta tunduvalt ravi efektiivsust, kuna aitab patsientidel välistada neile mitte mõjuvad ravimid ning vähendada kõrvaltoimete ravimise vajadust.

Perearstide väitel mõjuksid personaalsel inimgeneetikal põhinevad argumendid haigusriskide korral positiivselt ka ennetustööle, samuti kasvataks arstide usaldusväärsust, kuna geeniinfo võimaldab kiiremini leida õiget ravi.

Oma toetuse geenikiibi kasutamise pilootprojekti läbiviimisele andis ka Arengufondi esindaja Kristjan Lepik, kes nägi personaalmeditsiini rakendamise kasutegurit ettevõtlustasandil. Lepiku väitel tuleb jälgida globaalset trendi ja hinnata Eesti potentsiaali kaasa lüüa – antud projekti puhul annab Eesti väiksus ja paindlikkus teatava eelise.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Rossi arvates aitab geenikiibi kasutusele võtmine muuta meditsiinisüsteemi patsiendikesksemaks, samuti hinnata tõhusamalt ravikindlustusrahade kasutamist.

Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna märkis, et tegemist on olulise ja põhimõttelise suunamuutusega meditsiinis ja rahvatervises laiemalt, mis edasiste positiivsete arengute korral toob suure tõenäosusega kaasa ka vajaduse mõningaid seadusi muuta.

Hinnanguliselt läheks geeniinfol põhineva personaalse meditsiini rakendamise pilootprojekt maksma 12 miljoni eurot, mis jagatuna kümne aasta peale teeks aastas 1,2 miljonit. Rahastamise osas loodetakse Euroopa Liidu tõukefondidele.

Riigikogu lahtiste uste päevaga seoses toimusid avalikud istungi veel paljudes komisjonides: kultuurikomisjonis arutati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega seonduvalt õpilase arengu toetamist,  maaelukomisjonis räägiti erimärgistatud kütuse aktsiisist ja looduskaitsealade sihtkaitsevööndites tegevuspiirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimisest maaomanikele, majanduskomisjonis käsitleti Arengufondi nõukogu liikme kandidatuuri ja rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi, põhiseaduskomisjonis osalusdemokraatia arendamist poliitika kujundamisel ning väliskomisjonis kuulati ülevaadet Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tegevustest.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside