Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon kuulas oma tänasel istungil ära sotsiaalminister Hanno Pevkuri ülevaate uuest töövõimetuskindlustuse süsteemist. Ministri kinnitusel on kavas luua terviklik süsteem, mis hõlmab nii lühi- kui ka pikaajalist töövõimetust, kuid ka tööõnnetusi ja kutsehaigusi. Selle eesmärk peaks olema aidata inimesi tööturule tagasi.

„Täna oleme olukorras, kus 600 000 tööealistest inimestest pea iga kuues on töövõimetu. Nii inimeste kui ka riigi huvides on see, et me suudaksime võimalikult suure osa oma inimressursist tööturul hoida või neid sinna tagasi viia. Töövõimetuskindlustuse süsteemi üheks eesmärgiks peakski olema töövõimetuse kaotanud inimese töövõimelisuse taastamine läbi riigi aktiivse abi,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul on oluline, et inimene ajutine suutmatus tööd teha ei kasvaks üle pikaajaliseks töövõimetuseks.

„Tulemuslik oleks, kui igale inimesele suudetaks läheneda personaalselt ja hinnata perioodiliselt tema tööturule naasmise võimalikkust. Selle hinnangu tulemusel oleks võimalik inimesele ette näha konkreetselt talle vajalik abi. Täna oleme olukorras, kus ajutise töövõimetuse puhul ei tohi inimene tööd teha ning see võib soodustada tema töötuks jäämist. Inimese elukvaliteedi tagamise aluseks on ikkagi töö olemasolu, olgu see siis kasvõi osalise ajaga,“ ütles Tsahkna.

Pevkuri sõnul ei peaks süsteemi eesmärk olema vaid passiivselt inimestele toetuste jagamine, vaid see peaks rakendama aktiivseid meetmeid inimeste tööturule naasmiseks, lähtudes inimese töövõimest ja koostades ta jaoks individuaalse tööle naasmise kava. Selle kava käigus tuleb Pevkuri sõnul pakkuda inimesele vajaduse korral ka rehabilitatsiooniteenust või näiteks tervishoiuteenust, mis see liidetakse tema individuaalse tööotsimiskavaga.

Töövõimetustoetuste määramisel peaks Pevkuri arvates lähtuma töövõimetuse määrast. Samuti oleks Pevkuri hinnangul mõeldav, et inimene kokkuleppel tööandjaga töötab ka töövõimetuslehel olles juhul kui töö spetsiifika seda võimaldab ja töötaja avaldab selleks valmidust, kuna töötades säilib töötaja sissetulek. Tööõnnetuste osas pidas Pevkur mõeldavaks, et sellega kaasnevate kulude kompenseerimiseks kaasatakse ka erakindlustussüsteem, mis tooks süsteemi täiendavaid vahendeid.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside