Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus teisipäevasel istungil uuringufirma Saar Poll läbi viidud töövõimetoetuse seaduse eelnõu mõjuanalüüsiga ja arutas ettepanekuid töövõimereformi rakendamiseks.

„Töövõimereformi on vaja, kuid selle rakendamine võtab aega ja vajab veel analüüsi. Täna pole selgust paljudes küsimustes, näiteks töökohtade loomise, töökohtadele ligipääsu võimaldamise, kaugtöövõimaluste ja osalise tööajaga töötamise osas,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Ta lisas, et osalise töövõimega inimesed vajavad osalise tööajaga töökohti, kuid Eestis on neid ainult ligi kümme protsenti.

Uuringus toodi esile, et töövõimekaoga inimeste töökohtade loomisel võiks eeskuju näidata avalik sektor – nii riiklikud asutused kui kohalikud omavalitsused. Samuti saaks töövõimekaoga inimesi rakendada asutustes, mille peasihtrühmaks on töövõimekaoga inimesed. Oluline on töökohtade pakkumise suurendamiseks teha koostööd tööandjatega.

Uuringu kohaselt töökohtade pakkumise parandamist keskustest eemal võiks soodustada riiklike maksusoodustustega. Oluline roll võiks siin olla kohalikel omavalitsustel, kes on huvitatud oma piirkonna arengust ja konkurentsivõimest. Uuringus tehti ettepanek selgitada välja kohalike omavalitsuste võimekus töökohtade loomisel ja selle motiveerimisel ning neid vajadusel ka abistada.

Uuringu ettepaneku kohaselt võiks pehmema ülemineku saavutamiseks süsteemist välja jätta pikaajaliselt töötuna olnud pensionieelikud, st vanemad kui 55-aastased inimesed. Põhjuseks toodi, et nende tööle saamine võib osutuda väga keeruliseks, nad võivad sattuda toimetulekuraskustesse või üldse igasugusest sissetulekust ilma jääda.

„Täna on sagedasti üheks mittetöötamise põhjuseks madal palk ja suured tööl käimise kulutused, mistõttu ei tasu töötamine lihtsalt ära. Lisaks sobivate töökohtade loomise soodustamisele tuleb mõelda ka maapiirkondades transpordi kompenseerimise peale üldiselt,“ lisas Pikhof.

Uuringus tõsteti esile vajadus kaardistada tänaste töövõimetuspensionäride probleemid ja nende tööle saamise võimalused. Samuti on vaja välja tuua nn riskirühmad, kellele välja töötada konkreetsemad abinõud nende toimetuleku tagamiseks.

Uuringus toodi välja, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu rakendamine tähendab väga suurt muudatust nii mõtteviisilt kui rakenduslikult. Uuringu kohaselt tuleks mõtteviisi muuta eelkõige töövõimekaoga inimestel ja tööandjatel, aga ka Eesti elanikel töövõimekaotusega inimeste suhtes üldisemalt.

Uuringut tutvustas sotsiaalkomisjonile uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Riigikogu pressiteenistus