Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

27. augustil toimus Toompea lossi Valges saalis puuetega inimeste ümarlaud, mille korraldas Riigikogu sotsiaalkomisjon koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti puuetega inimeste ühendustega.

Ümarlaual käsitleti puuetega inimeste toimetuleku, rehabilitatsiooni, hariduse ja tööhõive ning toetavate teenuste kättesaadavusega seotud probleeme.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali ja sotsiaalministri Marko Pomerantsi tervitussõnavõttude järel esinesid ettekannetega Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja, Eesti Puuetega Inimeste Koja esinaine Helve Luik ja Kutsehaigete Liidu esindaja Aino Muru. Osalejad kasutasid omakorda ümarlauda võimalusena esitada omapoolseid ettepanekuid ja mõtteid sotsiaalala ja puuetega inimestega seotud seaduste parandamiseks ja täiendamiseks.

Sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial rõhutas oma kokkuvõtvas sõnavõtus, et ümarlaual toodi esile mitmeid kaalumist väärivad ettepanekuid. Asjaosaliste arvates võiks valitsus vähemalt üks kord aastas oma istungil arutada invapoliitika üldkontseptsiooni täitmist, samuti tuleks invapoliitika üldkontseptsiooni analüüsida ja ajakohastada. Vastavate ettepanekute elluviimiseks tuleb moodustada töögrupp kohalike omavalitsuste, riigi, puuetega inimeste koja ja ka teadusringkondade esindajatest. Töögrupp juhiks, planeeriks ja koondaks ettepanekuid, koostaks projekte ning teeks valikuid tegevussuundade ja –plaanide kohta. Riigi ülesandeks on vastutada puuetega inimeste sotsiaalkindlustuse ja sissetulekute tagamise eest ning jälgida, et kehtestatud toetused oleksid piisavad tagamaks puuetega inimestele teistega võrdväärne elatustase. Rohkem tuleks arvestada puuetega inimeste organisatsioonide nõuandva rolliga vastavasisuliste otsuste tegemisel ning läbi vaadata puude või töövõimetuse määramise protseduuride tingimused ja läbiviimise kord. Kõlama jäi arvamus, et mitmed seadused, nagu näiteks sotsiaalhoolekande seadus ja ravikindlustusseadus vajavad täiendavat analüüsi.

Ühiselt nenditi, et peamine küsimus on prioriteetides – kuivõrd tähtsaks puuetega inimesi ja nende probleeme meie riigis peetakse, kui palju aega, inim- ja rahalisi ressursse suudavad kohalikud omavalitsused ja riik nende probleemide lahendamiseks eraldada ning seejuures nn kolmanda sektori ehk kodanikeühendustega, sealhulgas puuetega inimeste ühendustega koostööd teha. Samuti tõdeti, et puuetega inimeste probleemidest on vaja tõhusamalt teavitada laiemat üldsust, kuna paljude probleemide lahendamine ei sõltu mitte alati ja ainult rahalistest võimalustest, vaid ka suhtlemisest inimlikul tasandil puudega inimese märkamise ja võrdse partnerina arvestamise kaudu. Osapooled leidsid, et dialoogi on vaja jätkata ja sellised kokkusaamised tuleb muuta regulaarseks.

Riigikogu pressitalitus

28. august 2003

Lisainformatsioon:

Mai Treial, sotsiaalkomisjoni esimees, te l631 6490

Heidi Barot, sotsiaalkomisjoni nõunik, tel 631 6493

Tagasiside