Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaalkomisjoni tänasel istungil, millest võtsid osa erinevad osapooled, käsitleti põhjalikult ravikvaliteedi süsteemi ning selle järelevalvega seotud küsimusi. Sisuliste ettekannetega esinesid sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste, Patsientide Esindusühingu juhataja Pille Ilves ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni aseesimees Peeter Mardna.

Heli Paluste ettekanne keskendus tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteemile ja kvaliteedi tagamise võimalustele seadusandluse ja muude õigusaktide kontekstis. Paluste ettekandest selgus, et kõige keerulisem on olukord tulemustega ehk küsimusega, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise tulemused vastavad patsiendi, teenuse osutaja, aga ka rahastajate ootustele. Paluste sõnul puudub selles osas enamasti ka seadusandlik regulatsioon.
 
Pille Ilves Patsientide Esindusühingust tõi välja nende käsutuses olevad arvud, mis puudutavad patsientide pöördumisi ühingu poole 2010. aastal. Ilves rääkis, et nende poole pöördus eelmisel aastal 1353 inimest ning tegemist oli kokku 1822 juhtumiga. 43,5 % pöördumistest oli seotud patsientide õigustega, 18,4 % juhtudel oli tegu sotsiaalprobleemiga, 15,8 % puudutas hüvitisi ja toetusi, 13,5 % puudujääke informatsiooni saamisel ning 8 % olid juriidilised probleemid. Ilves tõi ka näiteid hooldusravi puudutavate kaebuste sisu kohta ning juhtis tähelepanu asjaolule, et teatav hulk kaebusi ei ole samas tõendatud. Ilves rõhutas, et pöördumiste hulgas oli ka meditsiinitöötajaid tunnustavaid arvamusi. Ta esitas oma ettekandes rea ettepanekuid, kuidas süsteemi paremaks muuta. Muuhulgas soovitati muuta raviteenuste rahastamist nii, et tekiks konkurents, mis võimaldaks uutel teenusepakkujatel turule tulla. Samuti soovitati täiendada patsientide kaitse alast seadusandlust ning luua kohtuväline sõltumatu patsientide kaebuste lahendamise süsteem koos tõhusa uurimisega.
 
Peeter Mardna rääkis tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni tööst, sh igapäevaprobleemidest, mille lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse. Mardna kinnitas, et komisjoni lähtub oma töös seaduste täitmise aspektist. Ta rõhutas, et ekspertkomisjoni eesmärk on juhtida tehtud vigadele tähelepanu, et tulevikus järgmisi vigu vältida.
 
Istungil nenditi, et suureks probleemiks on hooldustöötajate koolitamine ja selles vallas on olukord endiselt kehv. Jõuti järeldusele, et tihedam koostöö kõigi osapoolte vahel on vajalik ja tunnustati komisjoni algatust tervishoiuga seotud teemasid süvitsi käsitleda kutsudes koosolekutele erialainimesi ja teisi asjaga seotud osapooli.
 
Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul otsustas komisjon võtta nimetatud teema lähema vaatluse alla tulenevalt viimasel ajal aset leidnud avalikkuse teravast kriitkast. Tsahkna arvates oli ravikvaliteedi teemaline istung väga informatiivne ning andis mitmeid mõtteid edaspidiseks tööks. Tsahkna: „Tänasel sotsiaalkomisjoni koosolekul lepiti kõigi osapoolte juuresolekul kokku, et moodustatakse töörühm, mille ülesandeks on konkreetselt kaardistada ravikvaliteedi kontrolliga seonduvad probleemid, töötada välja lahendused patsientide kaebuste menetlemiseks ning analüüsida patsientide õiguste tagamist laiemalt. Arutasime ka sõltumatu komisjoni loomise ning patsientide õiguste seaduse vajalikkuse üle. Leian, et patsientide õiguste tagamisest peaksid lisaks patsientidele olema huvitatud ka arstid ning raviteenuseid pakkuvad organisatsioonid, kuna hea tulemuse saavutamise aluseks on õige ravi kõrval ka kõigi osapoolte usalduse olemasolu.“
 
Peale ülalmainitute võtsid komisjoni istungist osa veel sotsiaalminister Hanno Pevkur, Terviseameti peadirektor Tiiu Aro ja järelevalveosakonna juhataja Mihhail Muzõtsin, Arstide Liidu president Andrus Mäesalu, Arstide Liidu eestseisuse liige Indrek Oro, Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule, Haigekassa tervishoiu osakonna esindaja Sirje Vaask ning Kaido Kolk Eesti Patsientide Nõukojast.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside