Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esmaspäevasel istungil tutvustas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse töövõimereformi kava, mille eesmärk on aidata vähenenud töövõimega inimestel paremini toime tulla ning toetada nende töötamist ja tööleasumist.

„Kuna tööjõuturul töötajate hulk väheneb ja töövõimetuspensionäride arv suureneb, siis on vajalik aidata töövõimekaoga inimesi tööturule. Kompleksselt on vaja lahendada töökohtade küsimus, tagada toetuse määramisel suurem paindlikkus ja teha kõik selleks, et suurema töövõimekaoga inimesed ei langeks vaesusesse. Kuna tegu on väga ulatusliku mõtteviisi muutva reformiga, siis selle elluviimisega ei tohi kiirustada,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Töövõimereformi sihtgrupp on eelkõige 40-80%-lise töövõimetusega inimesed. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis 95 000 töövõimetuspensionäri, kellest praegu töötab kolmandik. Reformi eesmärk on, et 2020. aastal töötaks praegu mittetöötavatest osalise töövõimega inimestest 10–15%. Kruuse sõnul soovitakse reformi esimeses etapis jõuda 15000 inimeseni.

Ministri sõnul töövõimereformi keskmes on inimene, kellele töötukassa aitab leida sobilikku tööd, pakub ümberõpet, abivahendeid ja muud vajalikku tööleasumiseks. Töötukassa nõustab ka tööandjat vähenenud töövõimega töötaja värbamisel.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna hinnangul tuleks vaadata tööturu- ja sotsiaalteenuseid kompleksselt. „Lisaks inimeste tööleaitamisele oleks vaja üle vaadata rehabilitatsiooniteenused, taastusravi ja muud teenused. Ilma selleta ei saa töövõimereformi ellu viia,“ ütles Tsahkna.

Kruuse sõnul on peagi Riigikokku jõudmas ka sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis on üks osa töövõimereformist.

Teisipäeval on sotsiaalkomisjonil kavas avalik istung tööhõivereformist, mille aluseks on töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE). Istungil teevad ettekanded sotsiaalministeeriumi, töötukassa, tööandjate keskliidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. Sõna võtavad Eesti Pimedate Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Liikumispuudega Inimeste Liidu, Arengukeskuse Avitus, poliitikauuringute keskuse Praxis ning Eesti Hooldajate Liidu esindajad. Konverentsisaalist toimub ka veebiülekanne.

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside