Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali hinnagul jäi komisjoni tänasel avalikul istungil kõlama seisukoht, et riigi juhtiv roll tervishoiu korrastamisel ja tervishoiu rahastamisel peaks suurenema.

Sotsiaalkomisjoni tänasel avalikul istungil osalenute enamik pooldas tervishoiu rahastamiseks lisavahendite otsimisel neid meetmeid, mis ei too kaasa inimeste omaosaluse suurenemist tervishoiuteenuste eest tasumisel ja tööjõu suuremat maksustamist.

Treiali sõnul on Riigikogu juba seadustanud osa meeteid, millest ka sotsiaalministeerium oma kavades lähtub, viidates sotsiaalmaksuseaduse §6-le, mille kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu isikute eest, kes on lapsehoolduspuhukusel, saab vanemahüvist, teenib kaitseväes, on diplomaadi mittetöötav abikaasa jne.

Sotsiaalministri Jaak Aabi tutvustatud kava näeb 10 erineva meetme hulgas ette riigi ja füüsilisest isikust ettevõtjate makstava sotsiaalmaksu määra tõstmist järk-järgult kuni palga alammäärani. Tulevaks aastaks välja pakutud tõus praeguselt 700 kroonilt 1400 kroonini suurendaks haigekassa tulusid 117 miljoni krooni võrra.

Treiali sõnul pooldab ta ka sotsiaalministri poolt pakutud tervishoiusüsteemi kapitalikulude osalist viimist riigieelarvesse, mille üle vaidlus komisjonis ta sõnul alles käib. Treiali arvates võiks need kulud maha arvata riigikaitsekuludest, kuna tema arvates on ka haiglatel kaitsesüsteemis oluline roll.

Kolmanda olulise vahendina tõstis sotsiaalminister Aab esile meetme, millega kohaselt hakkaksid haiglad 3-5% ulatuses ise eriarstiabi teenust finantseerima, kuid tõdes et Haiglate Liiduga selles osas kõnelusi pole peetud ja need seisvad alles ees.

Positiivset vastukaja leidis sotsiaalministri pakutud meede, millega kindel protsent alkoholi ja tubakatoodete aktsiisist ning hasartmängumaksust suunataks sihtotstarbeliselt inimestee tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks.

Tervishoiuteenuse tulevikust kõneldes osutas Treial, et Riigikogu menetluses on praegu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE), millega kohustatakse valitsust välja töötama haiglavõrgu arengukava. See peaks kehtestama piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja hooldushaiglate loetelu, tagamaks tervishoiuteenuste ühtlane kättesaadavus. See tähendaks Treiali sõnul ka seda, et nendel haiglatel on õigus sõlmida haigekassaga leping vähemalt viieks aastaks, mis on stabiilsuse seisukohast oluline nii haiglatele kui ka inimesele, tagades viimastele teenuse ühtlase kättesaavuse.

Tagasiside