Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni eestvedamisel kogunenud ümarlaud arutas probleeme, mis seotud rehabilitatsiooniteenuse pakkumise ja finantseerimisega.

 

 

Nagu osutasid sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti esindajad, on täna tekkinud olukord, kus 55-st rehabilitatsiooniteenust osutavast asutusest vaid 9-s on teenuste maht teatud sihtgruppide osas järjekordadega kaetud. Raha puuduse tõttu on need 9 asutust teenuse pakkumise selleks aastaks lõpetatud või lähemal ajal lõpetamas. Populaarsemad paigad, kus patsiendid sooviksid rehabilitatsiooniteenust saada, asuvad Värskas, Pärnus ja Haapsalus, kus ooteaeg järjekordades küündib kuni kahe aastani. Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalameti esindajate kinnitusel oleks üks võimalus järjekordade lühendamiseks suunata ootajad neisse asutustesse, mis ei ole oma selle aasta rahalist mahtu ära kasutanud.

 

Samas taotleb sotsiaalministeerium ministri Jaak Aabi kinnitusel valitsuse kavandatavast lisaeelarvest täiendavalt 20 miljonit krooni. Ministeerium soovib, et lisaraha jagamisega muutuks teenus paremini kättesaadavaks eelkõige lastele, psüühiliste erivajadustega isikutele, seejärel tööealistele ja eakatele isikutele. Raha eraldamisel lähtutakse ministeeriumi kinnitusel ka tekkinud järjekordadest.

 

Sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali sõnul on inimeste soov saada enam rehabilitatsiooniteenust igati mõistetav, kuivõrd hooldus- ja taastusravi on olnud aastaid alarahastatud.

 

„Oleme puuetega inimeste probleemide lahendamiseks teinud mitmeid olulisi ettepanekuid ja loodan, et muudatused viib seadusse veel selle Riigikogu koosseis,” selgitas Treial.

 

Tänasel ümarlaual osalejad tegid mitmeid ettepanekuid rehabilitatsiooniteenuste rahastamispõhimõtete muutmiseks, et teenusteks ettenähtud raha kokku hoida ja samal ajal suurendada teenust kättesaavate inimeste arvu. Mitme sõnavõtja arvates ei tohiks rehabilitatsiooniplaanide koostajad ja teenuse osutajad olla ühed ja needsamad. Ka tuleks ümarlaual osalejate arvates kaaluda rehabilitatsiooniplaanide koostamise tsentraliseerimise võimalust. Samuti tehti ettepanekuid sõlmida lepingud rehabilitatsiooniteenust osutavate asutustega kauemaks kui üks aasta ja rakendada rehabilitatsiooniplaani koostamisele eelhinnangute sisseviimist. Ka leiti, et täpsustada tuleks rehabilitatsiooni teenusega seonduvaid mõisteid.

 

Lähem informatsioon: sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial, 631 6490

 

 Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside