Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Austatud Riigikogu esimees,

Lugupeetud Riigikogu liikmed
 
 
Mul on suur rõõm taas kord külastada naabermaad Eestit. Eile vestlesime president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga Soome ja Eesti harukordselt lähedastest suhetest ja sellest, kuidas neid suhteid edaspidi veelgi süvendada. Käsitlesime ka Läänemeremaade koostööd ning Euroopa Liidu arengut
Mul on tõeliselt hea meel, et Riigikogu on mind kutsunud kõnelema oma tänasele istungile. Parlamentide vahelistel sidemetel on olnud keskne roll kahe naaberriigi ja sugulasrahva suhete arengus. Meie riikide rahvaesindusorganid tegid koostööga algust  juba enne Eesti iseseisvuse taastamist. Soome parlamendi Eduskunna Eesti sõprusrühm asutati 1990. aasta aprillis. Ise külastasin rahvasaadikuna Riigikogu 1991. aasta septembris.
Soome ja Eesti rahvaesindajad on algusest peale olnud heades suhetes ning ka nende koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament, on olnud igati loomulik. Tean seda oma kogemustest.
Soome ja Eesti riikidevahelised suhted on suurepärased. Nende aluseks on meie kodanikuühiskondade äärmiselt elav omavaheline suhtlus. Üle Soome lahe reisib aastas kuus miljonit inimest, kas siis turistina, töö, peresidemete või oma harrastuste tõttu. Tänu meie maade ülikoolide ja teiste õppeasutuste vahelisele koostööle on õppurite vahetus vägagi elav. Liikumisvabadus on taastanud meie traditsioonilised sidemed ning Euroopa Liidu liikmelisus on veelgi tugevdanud meie ühtekuuluvust. 
Kuulumine Euroopa Liitu on kinnistanud ka meie maade majanduslikku lõimumist. Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti kujutavad endast juba praegu üpris tihedalt seotud ühist majanduspiirkonda. Naaberriikide  ettevõtted konkureerivad tihtipeale omavahel eksportturgudel, kuid Eesti ja Soome puhul võib öelda, et nad on siin pigem koostööpartnerid. Eestis tegutseb 3000 soome ettevõtet. Selle majandusliku ”soome silla” kandevõime on olnud päris hea ka rasketel aegadel.
Tööjõu liikumine kahe naaberriigi vahel on vaba, ning koos majandusliku integratsiooni arenemisega oleme arvamusel, et naabermaal tööl käivate inimeste arv pigem kasvab. Siinkohal on oluline, et ka edaspidi järgitaks tööturu mängureegleid ning austataks töötajate õigusi.
Mul oli rõõm lausuda Eestile tere tulemast kui teie maa ühines Euroopa Liiduga. Usun, et võime Eestile öelda tere tulemast ka eurotsooni järgmise aasta alguses. Eesti saab olema siis esimene Soome naabermaa, kus kasutusel on euro. Eesti edu ja majanduse stabiilsus on meie jaoks olulised ning usun, et ühine valuuta suurendab meie koostöövõimalusi senisest veelgi.
Meie maade vaheline integratsioon areneb ka energeetika vallas. Eesti ja Soome energiavõrgud on juba praegu merekaabliga ühendatud. Eesti energiaturu avamine edeneb ja Euroopa Liidult on Estlink 2 hankele oodata märgatavat majanduslikku abi. Mõne aasta pärast ühendab Soome ja Eesti vaheline uus merekaabel Baltimaade ja Põhjamaade energiaturud senisest veelgi tõhusamalt.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja info liikumise parandamine on need tähtsad koostöösektorid, kus Soome ja Eesti kuuluvad rahvusvahelise arengu tippu. Käimas on mitmeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid ühisprojekte mh. elektroonilise identifitseerimise, hariduse ja tervishoiu alal. Infoühiskonda arendades on meil hea võimalus õppida teineteise kogemustest.
Kultuurisuhted on andnud Soome ja Eesti vastastikustele kontaktidele ainulaadse sisu juba rahvusliku ärkamise aegadest peale. Pärast pikka vaikelu on kultuurialane koostöö viimastel aastakümnetel kiiresti saavutanud uue õitsengu. Filmi- ja kujutava kunsti alased koostööprogrammid on saanud osaks ka senisest laiema publikuhuvi.
Soome ja Eesti vahelise kultuurialase koostöö lepingu sõlmimisest möödub kahe aasta pärast juba 75 aastat. Selles kontekstis peaks üle vaatama ka koostöö materiaalsed eeldused. Soome ja Eesti peaministrite otsusel moodustatud töörühma aruandes on tehtud ettepanek meie maade ühise kultuurifondi loomiseks. Oleks hea välja selgitada, kuidas kultuurialase koostöö majanduslikke aluseid  kõige paremini kindlustada.
Soomlaste ja eestlaste huvi teineteise vastu on märgatavalt tõusnud. See nähtub selgesti ka ajaloouuringute populaarsuses. Kirjanikud ja filmiloojad on ammutanud oma teemasid ennekõike lähiajaloost. On hea, et kaua vaikitud teemadest kujuneb võimalikult tõepärane ja mitmekülgne käsitus.
Tuleval aastal on Euroopa kultuuripealinnadeks Tallinn ja Turu. Kogu Euroopa pilgud koonduvad nende linnade lummavale ajaloole ja tänapäeva rikkalikule kultuuriannile. Soovin Turule ja Tallinnale igatist edu kultuuripealinna projektide ettevalmistamisel, mida tehakse tihedas koostöös teineteisega.
Eestlased ja soomlased suhtlevad omavahel sageli  inglise keeles. Kuid õnneks on ka neid, kes tahavad tunda oma lähima sugulaskeele õppimisel ettetulevaid rõõme ja üllatusi.  Meile, kes me kuulume väikesesse keelerühma, on hea toetada teineteist.
Oleme rõõmuga täheldanud, et uute õppeprogrammide kohaselt saab Eestis peatselt õppida soome keelt teise võõrkeelena juba kuuendast klassist alates. Meie Soomes ei ole veel nii kaugele jõudnud. Tartu ülikoolis ollakse avamas mõlemale maale tähtsat fennougristika professuuri. Peatselt 20 aastat tegutsenud Soome Kultuuriinstituut Eestis on teinud tänuväärset tööd soome keele õpetajate jätkukoolituse alal.
Läänemeri ühendab soomlasi, eestlasi ja teisi rahvaid, kes selle mere ääres elavad. Ka keskkonnamured on meil ühised.
Läänemere kaitsmiseks vajatakse nii riikide, avaliku sektori institutsioonide, ettevõtete kui ka kodanikeühenduste koostööd. Kutsusin koos peaminister Matti Vanhaneniga ja Baltic Sea Action Groupiga tänavu veebruaris Helsingis kokku tippkohtumise, kus olid esindatud kõik Läänemeremaad. Helsingis pandi alus üle 140 siduva kohustuse elluviimisele. See oli isegi parem tulemus, kui me olime julgenud loota. Tahan siinkohal tänada Eesti valitsust kohustuse eest koostada kompleksne merekeskkonnakaitseseaduse eelnõu. Tahaksin soovitada, et tulevikus julgustaksime ennekõike noorsugu tegutsema meie ühise mere päästmise nimel.
Läänemere tähtsus energiakandjate transpordis on kasvanud. Venemaalt Saksamaale ja edasi teistesse Euroopa riikidesse gaasi toimetava torujuhtme paigaldamine merepõhja on algamas. On tähtis, et selle projekti ümber toimusid diskussioonid ja et selle keskkonnamõjusid hinnati hoolikalt, enne kui anti luba tööde alustamiseks.
Keskkonnakaitsesse tuleb investeerida ka maatranspordis. Kõikidel Läänemere äärsetel riikidel tuleb hoolt kanda selle eest, et nende reostustõrjevõimekus oleks piisaval tasemel ja samas peaksime me olema valmis reageerima õnnetustele ka üheskoos. Peterburi heitvete puhastamine edeneb hästi. Helsingi tippkohtumisel saime kinnituse, et ka Kaliningradi heitvete puhastusprojekt on käivitumas rahvusvahelise koostöö raames.
Üheskoos Euroopa Liidu laienemisega on Läänemeri muutunud senisest olulisemaks ka kogu liidule. Põhjadimensiooni arendamine ja Euroopa Liidu värske Läänemere strateegia teostamine on need vahendid, mida Euroopa Liit peab kasutama efektiivselt koostöös liitu mittekuuluvate riikidega.
Soome jaoks on Põhjamaade omavahelisel koostööl suur tähtsus. On oluline, et Eesti, nagu Läti ja Leedu, on välja kujundanud usalduslikud suhted oma põhjanaabritega nii parlamentide kui valitsuste tasemel.
Koostööd on arendatud ka kõikide Põhjamaade ja Baltimaade vahel. Peaministrite ja välisministrite vahel toimuvad regulaarsed konsultatsioonid. Baltimaad ühinesid Põhjamaade Investeerimispangaga 2005. aastal. Pank on rahastanud mitmeid tähtsaid avaliku sektori projekte. Põhjamaade Ministrite Nõukogu mobiilsusprogrammide avamine Balti riikide õppuritele on samuti sujunud hästi.   
Põhjamaade ja Baltimaade koostöö laiendamist on tähtis jätkata. Koostööd peaks tihendama ka välis- ja julgeolekupoliitika alal ning teiste ühiste huvide kaitsmisel Euroopa Liidus.
Eesti ja Soome välis- ning julgeolekupoliitikaalane koostöö laabub hästi ka parlamentide vahel. Välis- ja riigikaitsekomisjonid kohtuvad regulaarselt. Kaitsejõudude juba 1990ndatel alanud koolitusalane koostöö on olnud kasulik. Soome ja Eesti kuuluvad samasse Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi, kuhu kuuluvad ka Rootsi, Norra ja Iirimaa. Grupi järgmine valmidusperiood on tuleva aasta esimesel poolaastal.
Soome ja Eesti tegutsevad mõlemad Afganistani rahuoperatsioonil küllaltki rasketes oludes. Kaks nädalat tagasi Tallinnas peetud NATO maade välisministrite kohtumise raames rääkisid ISAF-i kriisireguleerimisoperatsioonist osavõtvate maade esindajad julgeolekualase vastutuse järk-järgulisest siirdamisest Afganistani valitsusele. Samaaegselt peaks edendama poliitilise otsuse sündi ja kokkuleppeprotsessi arengut. Hoolt peab kandma ka naiste ja tütarlaste inimõiguste kaitsmise eest. Afganistani ühiskonna ülesehitamine peab toimuma inimeste soolise võrdõiguslikkuse alusel. Afganistanis, nii nagu teisteski kriisipiirkondades, läheb vaja terviklikku toetust arengualase koostöö, humanitaarabi ning tsiviil- ja sõjalise kriisireguleerimise vahenditega.
 Soome ja Eesti vahelise koostöö iseloom muutus põhjalikult peale Eesti astumist Euroopa Liitu kuus aastat tagasi. Euroopa Liidus sünnib koostöö sageli konkreetsete küsimuste ümber. Soome ja Eesti on tihtipeale püüdnud edasi viia samu asju. Mõlemad on rõhutanud hästi toimiva siseturu tähtsust. Eestil ja Soomel on ka sarnane ettekujutus sellest, kuidas kindlustada väikeste riikide esindatus loomisel olevas Euroopa Liidu välisteenistuses.
Pidevalt muutuvas maailmas seisavad Soome ja Eesti ees nii piirkondlikud kui üleilmsed väljakutsed, millele otsime vastuseid omavahelises koostöös, Läänemere koostöö raames, partneritena Euroopa Liidus ja ÜRO liikmesriikidena. Soome ja Eesti on sihikindlalt arendanud oma koostööd kõikidel foorumitel. Tahan tänada Riigikogu ja kõiki teid, austatud rahvasaadikud, selle otsustava tähtsusega töö eest, mida te teete meie maade vaheliste suhete heaks.
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside