Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Välisminister keskendus oma kõnes kahele põhiteemale – Euroopa Liit ja julgeolekupoliitika. „Eesti huve teenivad kiiresti muutuvas maailmas kõige paremini tugev, solidaarne ning dünaamiline Euroopa Liit ja NATO,” rõhutas Paet. EL-i finantsperspektiivi, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse kõrval tõstis Paet esile Euroopa põhiseaduse lepingu arutelu tähtsust. Minister märkis, et seni on liiga vähe räägitud põhiseaduse leppes sisalduvatest poliitilistest otsustest ja eesmärkidest. Paeti sõnul muudab põhiseaduslepe EL-i toimimise demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks ning tugevdaks Eesti võimalusi välissuhetes jõulisemalt tegutseda. „Pean õigeks, et Riigikogu pärast põhjalikku arutelu lepingu ikkagi ratifitseerib. Sellega ütleks Eesti oma seisukoha Euroopa Liidu ees seisvate väljakutsete kohta. Sellega ütleks Eesti: Me peame edasi minema!” rõhutas Paet.

Teise põhiteema juurde asudes märkis välisminister, et Eesti julgeolekupoliitika lähtekohaks on kogu iseseisvumise taastamise järgsel perioodil olnud transatlantiliste sidemete prioriteetsus. Paet hindas kõrgelt Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel, märkides, et see on tõhus võimalus seista Eesti julgeolekuhuvide eest.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa keskendus oma kõnes samuti Euroopa Liiduga seotud teemadele. Euroopa põhiseaduse lepingu osas märkis Eesmaa, et osade selles sätestatud eesmärkide elluviimiseks ei tuleks ootama jääda lepingu ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt. „Euroopa Liidu välispoliitika suhtes oleme rõhutanud põhiseaduse lepingust tulenevate struktuuride ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning kaitsepoliitika mehhanismide väljatöötamise vajalikkust Nizza lepingu alusel ootamata põhiseaduse lepingu jõustumist,” ütles Eesmaa. Seoses Euroopa Liidu laienemise ning ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga on Eesmaa sõnul Eesti jaoks üha olulisemaks muutunud Euroopa naabruspoliitika teemad, samuti arenguabi osutamise tähtsust.

52 poolthäälega (vastu 22) võttis Riigikogu vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse (772 SE). Senine regulatsioon ei olnud seaduse eelnõu algatajate sõnul piisavalt paindlik riigi vedelkütusevaru tagamiseks. Seadusega soovitakse lühendada vastavaid rahvusvaheliste riigihangete läbiviimise protseduure. Vedelkütusevaru hanked loetakse julgeoleku tagamisega seotud riigihangeteks. Varu moodustamiseks ja hoidmiseks korraldatavate hangete läbiviimise põhimõtted ning kütuse ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute üldtingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

60 poolthäälega võttis Riigikogu vastu rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2005. aasta tegevuse kontrollimiseks" . Riigikontrolli 2005. aasta tegevuse audiitoriks nimetati Veiko Hintsov ASst Deloitte Audit Eesti.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Valitsuse algatatud pagulaste seaduse, piirivalveseaduse, riigipiiri seaduse, välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud elektroonilise side seaduse § 192 muutmise seaduse eelnõu (784 SE).

Sotsiaalkomisjoni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (773 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE).

Riigikogu lõpetas Isamaaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks” muutmine" eelnõu (794 OE) esimese lugemise.

Väliskomisjoni ettepanekul pikendati Riigikogu istungi tööaega kella 14-ni. Ettepaneku poolt oli 60 ja erapooletuid 3 Riigikogu liiget. Seoses istungi tööaja lõppemisega peatati Isamaaliidu fraktsiooni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) e simene lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogrammi leiab aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Kateriin Leini, 631 6353

Tagasiside