Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu majanduskomisjoni ja Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee korraldatud konverentsil keskendutakse energia ja kliimapoliitika aktuaalsetele küsimustele ja Eestis biomassi, maagaasi ja põlevkivi kasutamisele. 

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool rõhutas oma avakõnes, et kliimamuutus on globaalse mõjuga nähtus, olgu siis põhjuseks inimtegevus või loodusjõud. Igal juhul toob ta kaasa kahjulikke tagajärgi. „Ekstreemsed ilmastikunähtused ja looduskatastroofid on tänane reaalsus, me ainult ei tea veel, kas ka jääv reaalsus. Me näeme muutusi, aga ei tunne lõpuni nende tekkepõhjuseid. Kuid selles osas, mida inimene teha saab ja tegema peab, on otsused langetatud ja kohustused vastu võetud,“ märkis Nool. Ta lisas, et ennekõike tähendavad need kasvuhoonegaaside emissiooni piiramist ning taastuvenergia osakaalu tõstmist. Ehk siis toimitakse nõnda, nagu soovitab rahvatarkus: looda Looja peale, aga ole ka ise mees. 

„Maailmamajandusele on kliimamuutus ainulaadseks väljakutseks, sest tegemist on ajaloo seni suurima ja kõige ulatuslikuma majandusprobleemiga. Üha enam ollakse veendunud, et kliimapoliitikat ja majandust ei saa teineteisele vastandada. Seejuures ei piisa ainult ühe riigi otsustest. Oluline on piirkondlik koostöö, sest ühe riigi majandustegevus ja kliimapoliitika mõjutavad ka teisi riike. Meie praeguste sammude mõju kliimale ilmneb alles paljude aastate pärast. Kuid jõulisest varajasest sekkumisest hilisem tõusev tulu kaalub üles praegused kulud,“ selgitas Nool. 

Riigikogu majanduskomisjoni ja Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee korraldataval konverentsil „Energia ja kliimapoliitika ühendamine Eestis: biomass, maagaas, põlevkivi“  ettekanded käsitlevad Eesti põlevkivienergia tulevikuga seotud küsimusi, maagaasi kasutamist ja kliimapoliitika alternatiive energiamajanduse arengukavas. 

Suurbritannia ettevõtte Pöyry Management Consulting juht Stephen Woodhouse kõneleb elektri- ja gaasiturgudega seotud temaatikast ning kasvuhoonegaaside vähendamise võimalustest, Soome Energiatööstuse juht Jukka Leskelä räägib Euroopa Komisjoni 22. jaanuaril avaldatud Euroopa Liidu 2030 kliimaeesmärkide mõjust siinsele regioonile ja biomassi jätkusuutlikkusega seotud küsimustest. 

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive annab ülevaate ettevõtte uuest strateegiast, mis näeb ette suurt põlevkivi tootmise kasvu ning elektri tootmist õlitootmise kõrvaltoodetest. Eesti Gaasi esindaja Teet Eelmere arutleb, kuidas saaks Eestis maagaasi kasutamist suurendada ja mida see annaks Eestile kliimapoliitilisest aspektist vaadatuna, Maailma Energeetikanõukogu Eesti peasekretär Mihkel Härm analüüsib Eesti energiapoliitika võtmeküsimusi ning võrdleb neid mujal maailmas rakendatuga. TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Arvi Hamburg, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppimann ning keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt käsitlevad oma ettekannetes Eesti energiapoliitikat mõjutavaid tegureid. 

Veebiülekanne: https://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840 

Riigikogu pressiteenistus 

Tagasiside