Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed Rait Maruste ja Mart Nutt tutvusid täna Harku kinnipidamiskeskusega (endine väljasaatmiskeskus), et saada vahetu ülevaade kinnipeetavate reaalsest olukorrast seoses Riigikogus menetletava väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatustega.

Riigikogu liikmed veendusid, et keskuses on kinnipeetavatele tagatud võimalus suhelda välismaailmaga, vajalikud elamis- ja olmetingimused, toitlustamine, õigus riigi tasuta õigus- ja tõlkeabi, arsti- ja vajadusel hingeabi. Komisjoni liikmetel ja ametnikel oli võimalus kohtuda väljasaadetavatega ning näha kõiki ruume ja esitada küsimusi.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste hinnangul on keskuse tingimused askeetlikud. “Turvaperimeetri isolatsiooniabinõud jätsid karmi ja veidi ehmatava mulje, kuid asutuse sees oli kõik vajalik heal tasemel olemas,” märkis Maruste.

“Olen Pariisi kesklinnas ööbinud võõrastemajas, kus tingimused olid palju halvemad. Siin on puhas ja kõik vajalik käepärast,” lisas Mart Nutt.

Siseriiklikult reguleerib illegaalselt Eestis viibivate inimeste väljasaatmist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelus seadus ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on hetkel valitsuse algatatud eelnõu selle muutmiseks.

Muudatuste eesmärgiks on tagada, et ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel oleks võimalik üheselt ja ilma suurema vaevata aru saada, millise õigusliku tagajärje tema seadusliku aluseta Eestis viibimine kaasa toob.

Eelnõuga sätestatakse muu seas ka seda, et Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil tekib kohustus igal üksikjuhul hinnata, kas väljasaadetava kinnipidamiseks esineb seaduses sätestatud alus ning kuivõrd otstarbekad oleks rakendada muid  järelevalvemeetmeid.

Muudatustega võimaldatakse ka kõikidel välismaalastel, kellel puuduvad selleks rahalised vahendid, taotleda riigi õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu vaidlustamiseks halduskohtus.

Eestist väljasaadetava kinnipidamise keskmiseks pikkuseks senise praktika kohaselt on ligi kaks kuud. 80-kohalises Harku kinnipidamiskeskuses on loodud eraldi korpused meestele ja naistele ning naiste korpuses asuvad ka perede majutamise toad. Kinnipeetavatele toidu valmistamisel ja isikute majutamisel arvestatakse nende usulisi veendumusi.

Alates 2003. aastast, kui kinnipidamiskeskus loodi, on seal kinni peetud halduskohtu loal 503 isikut. Alates Eesti ühinemisega Schengeni viisavaba liikumise alaga on kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikute rahvuslik koosseis oluliselt muutunud.

Näiteks on suurenenud Aasia riikide esindajate arv ning Eesti mõistes eksootilisemad riigid moodustavad statistikas ligi poole. Kinnipidamiskeskusesse paigutatakse ligi 16 protsenti Eestis illegaalsena viibijatest, eelkõige need, kelle puhul esineb oht põgenemisele, kes on tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt või kes kujutavad ohtu avalikule korrale.

Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ühtse varjupaigataotlejate ja väljasaadetavate kinnipidamiskeskuse loomise Tallinna vangla juurde. Tänaste plaanide kohaselt peaks loodav kinnipidamiskeskus olema 120-kohaline ning valmima 2018. aastal Harjumaal.

Tagasiside