Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus täna esmakordselt kogunenud laiapõhjalisel Rail Balticu raudtee arendamise ümarlaual otsustati Riigikogus moodustada Rail Balticu toetusrühm. Selle eesmärk on tõhustada osapoolte vahelist suhtlemist ja teha valdkonna seadusloome alast järelevalvet. Toetusrühma ametlik moodustamine toimub homme.

„Soovime toetada Rail Balticu raudteetrassi valmimist selliselt, et kõik osapooled oleksid protsessi kaasatud. Tänane kohtumine tõestas, et kodanikuliikumine „Avalikult Rail Balticust“ on riigile tõsine partner ja nendega koostöös on võimalik saavutada häid lahendusi,“ ütles kohtumise korraldaja ja toetusrühma eestvedaja Riigikogu liige Kalle Palling. Ta lisas, et kodanikuliikumise esindajad pakkusid probleemidele konkreetseid lahendusi. „Esmapilgul ei paistnud selliseid lahendusi, mida oleks võimatu saavutada, kuid kindlasti on vaja teha kompromisse,“ sõnas Palling.

Ümarlaua korraldamist palunud kodanikuliikumise „Avalikult Rail Balticust“ esindajad tõid peamise probleemina välja, et siiani ei ole piisavalt kaasatud teadlasi, eksperte ja kohalikku elanikkonda raudteetrassi kavandamisel. Teise probleemina toodi esile kiirustamine trassi planeerimisel. Sellest tulenevalt on praeguses plaanis mitmeid puudujääke, mis on seotud asulate ja põllumajandusmaade poolitamisega. Tekkivate kahjude hüvitamiseks pole hetkel ette nähtud kompensatsioone. Selle küsimuse lahendamiseks on juba algatatud seaduse muutmine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel.

Eraldi probleemina tõsteti esile trassi läbimist Nabala karstialast, mis asub rohevõrgustiku tuumalal koos Rahaaugu ja Tammiku Natura looduskaitsealadega. Kodanikuühenduse Nabala Keskkonnakaitseühingu hinnangul tuleb seda vältida. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus teatas, et äsja valminud ekspertiisi kohaselt on sellesse piirkonda kaitseala moodustamine põhjendatud. Samuti tuleb hinnata teiste alade mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Ümarlaual käsitleti ka rongile peatuskohtade rajamist suuremates asulates, nagu Rapla ja Pärnu. Arutati Rail Balticu ühisettevõtte loomisega seotud probleeme ning trassi muutmise võimalikkust läbi Tartu ja Valga.

Tänasel laiapõhjalisel ümarlaual osales ligi 70 inimest, nende seas kõikide Riigikogu fraktsioonide esindajad, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, Rapla, Pärnu ja Harju maavanemad ning esindajad kodanikuliikumisest „Avalikult Rail Balticust“, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning justiitsministeeriumist.

Fotod ümarlaualt

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside