Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogu Euroopa Liidu ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil ülevaate  Eesti seisukohtadest  13.-14. märtsil toimuval Euroopa Ülemkogul, mis keskendub peamiselt kolmele teemale: Lissaboni strateegia uue tsükli käivitamine, finantsturgude stabiilsus ning integreeritud kliima- ja energiapoliitika. Lisaks on kõne all ka Afganistani teema.

Ansipi kinnitusel peab Eesti Afganistani teema tõstatamist väga oluliseks, kuna Euroopa Liit on selle küsimusega seni liiga vähe tegelenud.

Lissaboni strateegi osas ütles peaminister, et Eesti ei pea vajalikuks muuta Lissaboni strateegia eesmärke, vaid nendega tuleb ta sõnul edasi minna. Peaminister tõstis esile Eesti tegevust investeeringute suurendamisel teadustegevusse, kus eesmärgiks on jõuda 3%-ni SKPst ja kus Eesti on oma kasvutempolt ELis kõige kiirem.

„Euroopa Reformikeskuse värskelt avaldatud raporti kohaselt on Eesti tõusnud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ELi liikmesriikide seas 11. kohale, tõustes võrreldes eelmise aastaga nelja koha võrra ja olles sellega kõige kiirem edasiliikuja,“ ütles Ansip.

Finantsturgude stabiilsuse teema osas on Eesti Ansipi kinnitusel seisukohal, et ELi finantsstabiilsuse korralduse raamistik peab arvestama liikmesriikide eripärasid ning kindlustama finantsstabiilsuse ka liikmesriikides, kus suurem osa finantssektorist on välisomandis. Sealhulgas peab see raamistik tagama adekvaatse finantskriisidega seotud kulude jaotusmehhanismi päritolu- ja vastuvõtjariigi vahel. Samas ei pea Eesti vajalikuks ühtse ELi järelvalveasutuse loomist, vaid pigem põhjalikule analüüsile tugineva meetmete süsteemi samm-sammulist arendamist.

Kliima- ja energiapoliitika paketi osas kinnitas Ansip, et kliimapakett peab CO2 kauplemissüsteemi väljatöötamisel arvestama liikmesriikide energiajulgeoleku ja regionaalsete eripäradega. Energiajulgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks peab Eesti vajalikuks sätestada võimalus jagada elektritootjatele piiratud koguses tasuta kvooti sarnastel tingimustel nagu teistes energiamahukates tööstussektorites. Eesti peab samuti oluliseks võtta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuste seadmisel baasaastaks 1990, millega võrreldes on heitkogused Eestis vähenenud enam kui 50%, mis aitaks tagada uute ja vanade liikmesriikide võrdsemat kohtlemist.

Nende meetmete eesmärk on säilitada Eestis piisav energiatootmine, ära hoida sõltuvusse sattumine energiaimpordist ja vältida olukorda, kus keskkonda saastav tootmine liiguks kolmandatasse riikidesse. Ansipi sõnul ei lahendaks see CO2 emissiooniga seotud probleeme, kui Eesti ostaks odavat elektrit Venemaalt.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on nn kliimapaketi temaatikat varem arutanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga ja välisminister Urmas Paetiga enne nende osalemist EL ministrite nõukogu kohtumistel.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside