Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjon tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi, transpordivolinik Jacques Barrot’ga tõstsid kahe komisjoni esindajad üles kolm põhilist teemat: kaubaautode pikad järjekorrad Venemaa piiripunktides, Rail Baltica ja Via Baltica küsimus, ning Euroopa Liidu siseste kaubavedude liberaliseerimine.

Majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul ei ole pikad piirijärjekorrad ainult Eesti probleem, vaid puudutab kogu Euroopa Liitu.

„See on kindlasti ka Euroopa Liidu huvides, et me ajame selles küsimuses ühte poliitikat, sest Venemaa pidurdab kogu Euroopa kaupade liikumist,” ütles Klaas

Barrot sõnul on Euroopa Liit siin Eestiga solidaarne. Voliniku kinnitusel kohtub ta 16. novembril Moskvas Venemaa transpordiministri Igor Levitiniga, et alla kirjutada tsiviillennundust puudutav kokkuleppe, ning lubas küsida Levitinilt, millised kohustused võtab endale Venemaa, et piiriületust lihtsustada.

Barrot sõnul on pikkade piiriületusjärjekordade põhjuseks Vene tollitöötajate puudulik pädevus, korruptsioon ja ka poliitilised põhjused.

„Me peame ära kasutama Venemaa soovi saada WTO liikmeks ja nõudma neilt teatud reeglite järgimist,” ütles Barrot.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peaks kohtumisel Levitinaga kindlasti üles tõstma selle, et Venemaa on üpris kunstlike põhjendustega venitanud neid läbirääkimisi, mis on üliolulised piirialade infrastruktuuri arendamiseks, olgu nendeks siis Venemaa-poolsed ühenduse Peterburiga või Narva piirisilla küsimus.

„Eesti on aastaid näidanud üles pidevat valmisolekut neid infrastruktuuriprojekte edasi arendada, et kaubavooge siit kiiresti läbi lasta, kuid seda tahet pole näha Venemaa poolt,” ütles Mihkelson.

Kõneldes Lõuna- ja Põhja-Euroopaga vahelistest ühendusteedest, rõhutas Barrot, et Euroopa Komisjon peab oluliseks eelkõige raudteetranspordi ja Rail Baltica edendamist, et vähendada maanteetranspordist tulenevat saastet. Seetõttu jääb maanteetransport ja Via Baltica ta sõnul struktuurifondide rahastada.

Riigikogu kahe komisjoni esindajad tõstatasid ka kabotaaži ehk Euroopa Liidu siseriiklike kaubavedude teema, leides et kaubaveod tuleks liberaliseerida ka 2004. ja 2007. aastal liitunud liikmesriikidele, kuivõrd vaba kabotaaž kehtib praegu vaid “vanade” vahel ja uutel liitujatel on üleminekuperiood. Riigikogu liikmete hinnangul peab Euroopa Liit liikuma siseturu liberaliseerimise suunas, ja seda ka teenuste osas, ning uusi tõkkeid liikmesriikide vahel selles osas tekitada ei tohi.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside