Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna 69 poolthäälega vastu valitsuse algatatud uue muuseumiseaduse (374 SE). Seadus sätestab muuseumi mõiste, muuseumi tegevuse ja muuseumikogu korralduse alused, aga ka rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolse hüvitamise tingimused. Võrreldes 1996. aastal jõustunud muuseumiseadusega puudutavad olulisemad muudatused seaduse kohaldamisala ja muuseumikogu täiendamise põhimõtteid. Laieneb nende muuseumide ring, kellele võib anda kasutada riigile kuuluva muuseumikogu. Uue muuseumiseaduse laiem eesmärk on tagada Eesti muuseumide kestlik areng ning siduda muuseumikogudes leiduv ajalooline teadmus paremini tänase ühiskonna vajadustega: tõsta kogumisotsuste ning seeläbi muuseumikogude kvaliteeti, tõhustada museaalide üle arvestuse pidamise süsteemi, teha muuseumides leiduv informatsioon, sh museaalide digitaalsed kujutised ja digitaalsed museaalid veebis vabalt üldsusele kättesaadavaks. Muuseumiseaduse rakendamine toob kaasa muudatused ka alkoholiseaduses, halduskoostöö seaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning riigihangete seaduses. Seadus jõustub 2013. aasta 15. juulil, riigimuuseumi osutatud teenuste eest tasu kehtestamist reguleerivad sätted 2014. aasta 1. jaanuaril.

Lisaks muuseumiseadusele võeti vastu veel 5 seadust ja 1 otsus.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (321 SE). Seadusmuudatustega täiendatakse konkurentsiameti pädevust õigusega kiita heaks ettevõtjate poolt võetavaid kohustusi ja kehtestada ettevõtjatele vajadusel ajutisi meetmeid. See annab konkurentsiametile täiendavad võimalused konkurentsijärelevalve teostamiseks ning meetmete rakendamiseks, mis on iga kaasuse asjaolusid ja sellega kaasnevaid tagajärgi arvestades kõige sobivamad ja paindlikumad. Seadust täiendati sättega, millega pikendatakse konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaega seniselt kahelt aastalt kolmele aastale. Seadus jõustub üldises korras, v. a § 1 punkt 8, mis jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (375 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on luua võimalus tõenduskvaliteedi tõstmiseks ja vaidluste vähendamiseks. Luuakse selged alused menetlustoimingute video- ja helisalvestamiseks ning nende salvestiste kasutamiseks tõendina, mis vähendab võimalikke vaidlusi väärtegude tõendamise küsimuses. Seaduse teine olulisem eesmärk on võimaldada kohtuvälise menetleja ametnikul, kes on vahetult kindlaks teinud väärteo tehiolud, osaleda kohtu- ja kaebemenetluses tunnistajana. Seaduse vastu hääletas 16 Riigikogu liiget.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seadus (429 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada Eesti õigusaktide vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele. Alates 1. juulist 2013 muutub kehtetuks Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ ja täies ulatuses on rakendatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Nimetatud määrus puudutab ehitises kasutatavate ehitustoodete ühtlustatud turutingimusi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile toob seadus kaasa kohustuse anda tegutsemisõigus tehnilise hindamise asutusele, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nõuetele.

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus (432 SE). Muudatused käsitlevad volitust, mis on antud ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks vajalike õigusaktide kehtestamiseks, nn Leader-lähenemist ning toetusraha tagasinõudmist ja -maksmist. Valitsusel ja põllumajandusministril võimaldatakse üksikjuhtumi reguleerimiseks kehtestada vajadusel üksik- ehk haldusakt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ka suurendab seadus nn Leader-lähenemise kohalike tegevusgruppide juhtimise läbinähtavust ja ausust ning mõjutab kohaliku tegevusgrupi liikmeid osalema aktiivsemalt kohaliku tegevusgrupi otsustusprotsessis. Käesolev seadus ajakohastab toetusraha tagasinõudmist, tagasimaksmist, tagasimaksmise ajatamist ning tagastatavalt summalt intressi arvestamist käsitlevad sätted, viies need vastavusse muutunud Euroopa Liidu õigusaktidega.

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seadus (431 SE). Seaduse eesmärk on viia loomset proteiini sisaldava sööda käitlemist ja kasutamist ning ettevõtte registreerimist ja tunnustamist käsitlevad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatused aitavad tagada järelevalve teostamise ja tarbijakaitse kõrge taseme kogu sööda- ja toiduahelas, parandada söödahügieeni ning vähendada saastunud toodete toiduahelasse sattumise ohtu.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” (437 OE), mis võimaldab kasutada kuni kaheksat kaitseväelast 2013. aasta 31. detsembrini Malis Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Kaitseväe isikkoosseisule seatud ülempiiri võib suurendada kuni 16 kaitseväelaseni rotatsiooniperioodil ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Malisse. EUTM Mali eesmärk on pakkuda Mali relvajõududele sõjalist ja väljaõppealast nõustamist. 4 Riigikogu liiget jäi hääletamisel erapooletuks.

Istung jätkus kell 21.51 valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE) teise lugemisega.  

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside