Riigikogu kiitis täna 82 poolthäälega heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, millega määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhiseadusest tulenevalt, kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Raidma kinnitusel on riigi julgeolek üks tervik ja seda ei saa jagada eraldi riigi kaitsmiseks välise agressori eest ja sisejulgeoleku tagamiseks, kuivõrd välised ja sisesed julgeolekuohud toimivad koosmõjus. Seetõttu on riigi kui terviku julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalik kaasata kogu ühiskond.

„Julgeoleku saavutamisel etendavad üha suuremat rolli kodanikuühiskonna toimemehhanismid ja inimeste endi aktiivne osalus. Nii näiteks saab igaüks arendada oma teadlikkust küberohtudest ja nende eest kaitsmise võimalustest, samuti saab igaüks ühiskonnaellu aktiivselt kaasudes panustada ühiskonna sidususse,“ ütles Raidma.

Positiivset signaali pakub Raidma sõnul ka julgeolekupoliitika alustes kinnitatud Eesti eesmärk saavutada ja hoida kaitsekulutuste tase 2% SKPst, mis viitab erakondadeülesele üksmeelele põhimõttelistes riigikaitse küsimustes.

„Ma loodan väga, et meil õnnestub selles valdkonnas välja kujunenud pikaaegset head poliitilist kultuuri viljeleda sama edukalt ka enne ja pärast parlamendivalimisi. Julgeolekuriskid on üha ebamäärasemad ja ohte on üha raskem ette näha ja tõrjuda, mistõttu on äärmiselt oluline kindlustada riigikaitse jätkusuutlikkus,“ kinnitas Raidma.

Eesti julgeolekupoliitika alused on dokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse ja on aluseks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks. Algselt 2001. aastal heaks kiidetud ja 2004. aastal muudetud julgeolekupoliitika aluste uuendamine käesoleval aastal lähtus vajadustest koostada need NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu. Julgeolekupoliitika aluste kehtivus ei ole ajaliselt piiritletud, kuid hiljemalt kolme aasta pärast on kavas dokument algataja kinnitusel üle vaadata.