Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja otsuse:

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (709 SE), mille eesmärgiks on viia seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. juuni 2003.a direktiiviga maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta. Seadusega harmoneeritakse direktiivist tulenev nõue juriidiliselt eristada maagaasiettevõtjate tegevuses võrguteenuse osutamisega seotud tegevus müügitegevusest. Nimetatud tegevuste eristamise eesmärk on tagada võrkudele tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs ja tekitada võimalikku konkurentsi gaasimüüjate vahel.

65 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seadus (666 SE), mille eesmärgiks on korrastada Kaitseliidu kui sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsiooni struktuuri saavutamaks kontroll malevate majandustegevuse üle, samas säilitades ka malevate vajaliku majandusliku iseseisvuse.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud “Lepingu Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liiduga” ratifitseerimise seadus (733 SE), mille eesmärk on Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseks Euroopa Liiduga vajalike eeltingimuste – ühinemislepingu ja sellele lisatud ühinemisakti või ühinemisprotokolli, olenevalt sellest, kas Euroopa põhiseaduse leping jõustub enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga või mitte, ratifitseerimine – täitmine.

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja temaga liitunud isikkoosseisu ohutuse konventsiooniga ühinemise seadus (705 SE). Ühinemine konventsiooniga toimub seadusega, kuna konventsioonis kaitstav õigushüve käsitleb Eesti välissuhtlust ning rahu ja rahvusvahelise julgeoleku tagamist. Konventsioonis sisalduv regulatsioon on kooskõlas riigi õigusega, kuid vajab siiski kehtestamist seadusena. Artikli 10 lõike (2) kohaselt tehakse deklaratsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik kehtestab oma jurisdiktsiooni Eesti kodaniku vastu toime pandud kuriteo üle.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seadus (715 SE). Konventsiooni kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised rakendama vajalikke abinõusid, et nende kehtivad ja tulevased õigusaktid, mis käsitlevad vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmist, järgivad konventsiooni.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tuumaohutuse konventsiooniga ühinemise seadus (739 SE). Konventsioonis loetletakse meetmed, mida tuleb rakendada, et saavutada kogu maailmas tuumaohutuse kõrge tase. Eesti võtab endale konventsiooniga ühinemisel rahvusvahelise kohustuse tagada konventsiooniga sätestatud nõuete täitmine. Mitu konventsiooni sätet ei ole Eestis praegu kohaldatavad, kuna meil puudub tuumarajatis. Samas on meil oluline silmas pidada konventsiooni eesmärke, ohutuspõhimõtteid ning kohustusi seoses meie naabruses asuvate tuumarajatistega. Konventsiooniosalise staatus annab meile võimaluse avaldada arvamust tuumaohutuse poliitika kujundamise kohta. Osaledes konventsiooniosaliste koosolekutel, saame parema ülevaate ja ajakohasema teabe teiste konventsiooniosaliste territooriumidel olevate tuumarajatiste ohutuse kohta ning hea võimaluse esitada täiendavad küsimusi ja nõuda selgitusi.

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Riigi 2004. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” (727 OE). Raamatupidamise seaduse § 37 lõige 2 sätestab riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärgina võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

Riigikogu istung jätkub valitsuse algatatud 2006. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (741 SE) teise lugemisega. Toimub muudatusettepanekute läbivaatamine ja hääletamine. Istungi päevakorras on kokku 15 eelnõu.

* * *

Infotunnis vastas rahandusminister Aivar Sõerd küsimustele eurole ülemineku, hariduspoliitika ja käibemaksu erisuse kohta. Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas küsimustele loomse rasva küttetoorainena kasutamise ja erametsanduse kohta. Sotsiaalminister Jaak Aab vastas küsimusele sotsiaaltoetuste kohta.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal, 6316351

Tagasiside