Riigikogu ees seisab oluliste probleemide lahendamine.

Austatud Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu liikmed, põhiseaduslikud ametikandjad, Teie Ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Pean tunnistama, et aasta on möödunud väga kiiresti. Viimati, kui avaistungil teid tervitasin olid märksõnadeks Euroopa Liiduga ühinemise referendum ja lähenev ühinemine NATO-ga.

Meie julgeoleku ja välispoliitika seisukohalt vaadatuna on see aasta olnud murranguline. Oleme saanud Euroopa Liidu liikmesmaaks koos sellega kaasnevate võimalustega edendada majanduselu, haridust ja kultuuri. Kuulume NATO-sse, mis tähendab, et jagame koos teiste liikmesmaadega ühist vastutust turvalisema ja kindlama maailma eest. Ja selle hulka kuulub ka meie Eesti turvalisus ja kindlustunne. See annab meile meelekindlust ja lootust, et Eesti Vabariik jääb kestma, et eesti rahvas jääb püsima.

Kuid sellega ei tohi ajalugu meie jaoks lõppeda. Kuulumine Euroopa Liitu ning NATOsse ei kaota vajadust aktiivse välispoliitika järele, vaid suurendab seda. Kohustus kujundada ning selgitada oma seisukohti lasub ikka Eestil endal. Aastakümnete ja ””sadade jooksul kujunenud riikidevaheliste suhete jõujooned on tihtipeale keeruliselt põimunud ning ei ole kirjeldatavad lihtsate must-valgete vastandustena. See, mis meie jaoks on selge ja arusaadav, ei pruugi olla teistele üheselt mõistetav. See, mis toimus Sinimägedes aastal 1944, on paljude jaoks eestlaste võitlus bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse eest. Teisalt on selge, et fašismi kuritegude ohvritel on raske aru saada meie vabadusvõitlejate õilsatest motiividest võõrväe mundris. Me peame endas leidma jõudu seda tõde tunnistada eriti veel teadmisel, et just Hitler ja Ribbentrop andsid Eesti Vabariigi 23. augustil 1939 Venemaa meelevalla alla.

Meie iseseisvus on niikaua tugev, kuni me suudame olla demokraatliku maailma usaldusväärne partner. Me oleme lubanud jagada demokraatlikke väärtusi, väärtusi, mida järgivad meie partnerid Euroopa Liidus ja NATOs ning me ei saa endale lubada seda luksust, et läheme teise liivakasti, kui meie soovituid mängureegleid ei aktsepteerita. See puudutab ka meie suhtumist terrorismi. Beslanis toimunut saab hinnata ainult kui kuritegu, millel ei saa olla mitte mingisugust õigustust.

See on medali üks külg, sisepoliitiline külg, ja ma usun, et see õnnestub meil puhtana hoida. Kuid on ka teine, välispoliitiline külg ja see esitab meile märksa tõsisemaid väljakutseid. Pean silmas jätkuvaid surveavaldusi Eesti Vabariigi rahvuspoliitikale. Me oleme valinud väga selgelt tee, mis tagab eestluse säilimise meie riigis. Suure töö tulemusena, ja selles on aktiivselt osalenud ka Riigikogu liikmed, on meil õnnestunud ka teisi riike veenda, et meie valitud tee on õige. Seda suurem oli meie üllatus, kui OSCE Parlamentaarse Assamblee istungil Edinburghis hääletasid meie vastu ka nende riikide esindajad, keda oleme enesestmõistetavalt liitlasteks pidanud. See oli valus õppetund ja sellest tuleb teha järeldused. Kõigepealt pean ma kahetsusega nentima, et just nendel otsustavatel rasketel hetkedel ei laabunud muidu igati sujuv koostöö Riigikogu ja Välisministeeriumi vahel. Niisugust asja ei tohi edaspidi juhtuda.

Teiseks, me peaksime kriitilise pilguga üle vaatama meie töö rahvusvahelisel tasandil. Ma arvan, et väliskomisjon peaks üle vaatama delegatsioonide koosseisud. Riigikogu peavad esindama need Riigikogu liikmed, kellel on parimad oskused ja võimed rahvusvaheliseks suhtlemiseks ning kes suudavad mitte üksnes esindada Eesti poliitikat vaid mõjutada ka oma kolleege, teiste riikide parlamendiliikmeid, toetama meie seisukohti. Kui me seda ei suuda, jäämegi surve alla. Tõsist ümberkorraldamist vajab parlamentide vaheline koostöö teiste Balti riikidega. Me deklareerime koostööd, samas jätame üheskoos reageerimata alusetutele meievastastele süüdistustele ning ei koordineeri piisavalt oma poliitilisi samme. Lugupeetud Riigikogu liikmed, ma kutsun üles teid nendesse probleemidesse täie tõsiduse ja vastutustundega suhtuma. Me peame oma õiguste ja huvide eest seisma. See on meie kohustus oma rahva ees, meie valijate ees.

Sellel sügisel saab täie hoo sisse Riigikogu kui Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi tegevus. Kas me oleme selleks valmis? Tahaksin loota, et ”jah”, kuid see nõuab väga hästi koordineeritud tegevust Euroopa Liidu asjade komisjoni, alatiste komisjonide ning Vabariigi Valitsuse vahel. Ainult siis saame olla kindlad, et Euroopa Liidus ei võeta vastu selliseid otsuseid, mis ei ole vastuvõetavad Eesti riigile. See nõuab aga meie kõikide tõsiseid pingutusi. Loodan, et üheskoos saame ka selle ülesandega hakkama.

Head riigikogulased! Soovin meile kõigele head tahet, et me suudaksime nende tõsiste probleemidega hakkama saada. Selleks jõudu tööle.