Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne märtsiküüditamise leinatseremoonial Linda kuju juures

25. märtsil 2008

Head Eesti inimesed!  

Sel aastal tähistame Eesti Vabariigi 90ndat juubeliaastat. Tähistame riigiõiguslikke tähtpäevi, meenutame sõjalisi ja kultuurilisi saavutusi. Üheks valusaks meenutuseks meie ajaloos on inimsusevastased ja genotsiidikuriteod, mis on võõrvõimude poolt sooritatud Eesti Vabariigi kodanike, meie inimeste vastu.  

Neil kuritegudel oli laiemas plaanis kaks eesmärki. Esiteks, hävitada inimestes isamaa-armastus ja tunded, mis teevad meist vaba inimese. Ehk teisisõnu vabade Eesti inimeste füüsilise hävitamise kaudu hävitada vaba inimene kui mõiste ja vabadus kui inimese ja rahva elamise viis. Teiseks eesmärgiks oli murda Eesti Vabariigi selgroog, kõrvaldades Eestile truud inimesed ja makstes kätte nende tegevuse eest Eesti kaitsmisel. Vabadussõjas langenud polnud ju tegelikult üksnes need ohvrid, kes said sõjategevuses surma enne rahu sõlmimist – kommunistlik võõrvõim karistas Eesti riigi eest võidelnuid ja nende pereliikmeid veel 20 aastat hiljem. 

Täna mälestame siin ka laupäeval meie hulgast lahkunud vabadusvõitlejat Enn Sarve. Enn Sarv oli ja jääb õiguse ja õigluse kompassiks meie rahvale.  

Mäletagem täna neid, keda viidi Siberisse sooviga nad hävitada. Mälestagem neid, kes jäid sinna igaveseks. Ärgem unustagem neid, kes tulid tagasi ja jätsid Siberisse nooruse ja tervise. Hoidkem meeles ema-isata kasvanud laste pisaraid ja pisaraid sündimata laste pärast. Olgu meie rahva armastus suur ja lõpmata, meie mälu on pikk ja otsata! 

Täna on õige hetk meelde tuletada, et lisaks väitlustele esteetiliste kategooriate üle on olemas ka eetika. Ärgem unustagem seda ja mõelgem , milliste tundmustega jälgitakse väitlust vabadussõja võidusamba üle nendes tuhandetes eesti kodudes, kust viidi ja kuhu tagasi ei tuldud. Paljude sooviks on tähistada olulisemaid mälestuspäevi just võidusamba jalamil. Riigi ja rahva mälu moodustab järjepideva keti, kust puududa ei tohi ükski lüli. 

Armsad noored, ma pöördun teie poole! Hoidkem erilise hellusega neid, kel oli võõrvõimu aastatel raske, sest nad kannatasid selle eest, et hoidsid südames Eestit. Tuletan teile täna meelde: kommunism ja natsism olid ei midagi enamat kui inimliku kurjuse täiuslikud ja moodsad tööriistad inimlikkuse hävitamiseks. Tööriistad võivad muutuda, kuid kurjus ei kao maailmast. Meie pääsemine on hea ja kurja äratundmises. Rahulikku mälestuspäeva kõigile. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside