Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Hea Eesti rahvas,

austatud Vabariigi President,

proua Evelin Ilves,

president Rüütel,

proua Ingrid Rüütel,  

lugupeetud endised ja praegused Riigikogu liikmed,

Vabariigi Valitsuse liikmed,

põhiseaduslike institutsioonide esindajad,

ekstsellentsid,

daamid ja härrad!

1917. aasta 28. novembril võttis Eestimaa Ajutine Maanõukogu, mis oli esimene rahva poolt valitud üldine esindusorgan, erinevalt valitsevat baltisaksa vähemust esindavatest rüütelkondade maapäevadest, vastu ajaloolise otsuse – katkestada seni säilinud riigiõiguslik side Venemaaga ja kuulutada ennast Eestis kõrgeimaks võimuks.  

„Eesti rahvuspoliitilise tuleviku kindlustamiseks Ajutine Maanõukogu kuulutas (tsitaadi algus):

1. Eesti Maanõukogu tunnistab ennast Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele kõikidel Eestimaal tuleb käia, kuni Maanõukogu poolt demokraatlise valimisseaduse põhjal viibimata kokku kutsutav Eesti Asutav Kogu kokku astub, et Eestimaa riiklist korda kindlaks määrates maal lõplikku seadusandlist ja valitsuslist võimu luua.

2. Igasugused määrused, käsud ja dekreedid, tulgu nad kelle poolt tahes, on Eestimaal kuni Eesti Asutava Kogu kokku astumiseni maksvad ainuüksi siis, kui Eesti Maanõukogu nemad välja on kuulutanud, kuna vastasel korral neid mitte ei tule täita.

3. Seks ajaks, kui Eesti Maanõukogu mitte koos ei ole, antakse Maanõukogu juhatusele ja Vanemate-kogule ühes Maavalitsusega, kui Eestimaa kõrgema võimu esitajale, õigus rutulikka määrusi ja käskusid Eestimaa elu korraldamiseks välja kuulutada ja maksma panna, kuni Maanõukogu kokku astudes nende määruste kohta oma otsuse annab.”

Tsitaadi lõpp

1917. aasta oli heitlik – paljud  rahvad sõdisid I maailmasõjas, aasta alguses oli Eesti tsaaririigi koosseisus, pärast veebruarirevolutsiooni ajutise valituse juhitud riigi koosseisus ja  oktoobrirevolutsiooni järel enamlaste võimu all.  Sellesse aastasse jääb Eesti saarte vallutamine Saksa sõjaväe poolt ja isegi madruste vabariigi väljakuulutamine Naissaarel.

1917. aastal hakkas paralleelselt Vene võimu nõrgenemisega Eestis kasvama nende hulk, kes nägid Eesti tulevikku iseseisva riigina.  Selle mõtte küpsemine nõudis aega, kuid pikkamööda haaras ta endaga kaasa üha suuremat osa Eesti rahvast. Juba 25.augustil 1917 kuulutas Jaan Tõnisson Maapäeva istungil: „Poliitiliseks ideaaliks peaks meil ikkagi olema omariiklus. Kui meie kui rahvus, omariikluse ideaali täideviimiseks mitte ei suuda nüüdset momenti kasulikult tarvitada, siis ei tea, millal selleks võiks veel parem silmapilk tulla. Kas nüüd või mitte iialgi“.

Enamlaste võimupööre 1917. aastal nõrgestas Eesti sidet Venemaaga, mis viiski maanõukogu otsusele kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis.  Riigi iseseisvaks kuulutamise peamine põhjus oli vajadus võtta oma saatus enda kätte.

Praktilist lahkulöömist 1917. aasta lõpul ei toimunud, kuid riigiõigusliku sideme katkestamine oli sellegipoolest määratu tähtsusega, kuna see võimaldas hiljem Päästekomiteel kuulutada välja Eesti Vabariik.

Kuigi lõplik lahkumine Vene riigist võttis veel aega ja sai fikseeritud alles Tartu rahuga üle kahe aasta hiljem, millal iseseisvussoovi oli tõestatud ohvrite ja visadusega Vabadussõjas, oli sellele alus pandud.  

See Ajutise Maanõukogu otsus koos autonoomiaseaduse saavutamise, Eesti Vabariigi väljakuulutamise, Tartu rahu allakirjutamisega oli üks neist trepiastmeist, mis viisid meid oma riigini. Mõni aste võib olla madalam ja mõni kõrgem, kuid nad kõik olid vajalikud ja igaüks omal kombel ülev.   

Maanõukogu otsust Eesti lahkumise kohta Vene riigiorganite alluvusest saab ja tuleb pidada ülevaks. See oli Taaveti väljakutse Koljatile, mis nõudis peale kaalutlemise ka üksjagu idealismi ja usku tõe ning õigluse jõusse. Aeg näitas, et oma õigust tuli kaitsta ka verehinnaga.  Kõigepealt oli siiski veendumus selle õiguse olemasolus, just seda veendumust kajastaski Ajutise Maanõukogu otsus.   

90 aasta tagune hindamatu kogemus Eesti Vabariigi loomisel aitas meil, eestlastel, 74 aastat hiljem taastada oma riik.

Tahan kõigile südamele panna: oleme kaks korda endale võitnud oma riigi. Hoiame teda!  

Aitäh teile kõigile!

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside