Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas täna seadusemuudatused, mis annavad jõustumisel Eestis esimest korda rahvale õiguse esitada otse Riigikogule kollektiivseid ettepanekuid mingi küsimuse arutamiseks ja seaduste algatamiseks või muutmiseks ning panevad parlamendile kohustuse nõuetekohaselt vormistatud ettepanekuid päevakorda võtta ja menetleda.

Seadustega on seni rahvale kõrgeima riigivõimu otseseks teostamiseks antud kaks peamist viisi – valimised ja rahvahääletus. Lisaks on igaühel õigus pöörduda saadiku või Riigikogu poole märgukirjaga ning vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha algatusi omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe ja eelnõu autori Rait Maruste sõnul tuleks rahvale lisaks valimisõigusele tagada laiemad, otsesemad ja vahetumad võimalused Eesti avalikus elus ja võimu teostamises osalemiseks ning luua seeläbi aluse suurema usalduse ja kaasatuse tekkimiseks.

Riigi tasandil puudus rahva kaasarääkimise õigustes seni vahelüli – kollektiivne pöördumine – mida mujal tuntakse ka nn petitsiooniõigusena. Selle mõiste seadustesse viimiseks eeldab kava kahe seaduse – märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse -  muutmist.

Nõuded  kollektiivsele pöördumistele

Kollektiivse pöördumise Riigikogule esitamiseks tuleb eelnõu kohaselt koguda sellele vähemalt 1000 toetusallkirja. Elektroonilise või kirjaliku allkirja võivad anda kõik 16-aastaseks saanud Eesti kodanikud ja alalise elamisloaga Eesti elanikud.

Teiseks nõudeks on, et pöördumine peab sisaldama selgituse, miks olemasolev regulatsioon ei rahulda ning konkreetset ettepanekut kehtiva regulatsiooni muutmiseks. Kusjuures lisada tuleb vähemalt kolm lehekülge pikk põhjendus muudatuse vajaduse kohta.

„Kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks Riigikogule rahvaalgatuse korras esitatava ettepaneku tegemisel tuleb lisaks silmas pidada, et Riigikogu saab menetleda ja arutada üksnes enda pädevusse kuuluvaid ettepanekuid,“ täpsustas Rait Maruste.

Pöördumisi menetletakse sarnaselt seaduseelnõudega

Sarnaselt seaduseelnõude menetlusse võtmise korraga nähakse eelnõuga ette kollektiivsete pöördumiste edasine menetlemine Riigikogus. Riigikogu juhatus peab 30 päeva jooksul otsustama, kas kollektiivne pöördumise vastab vorminõuetele ning suunama selle siis asjaomasesse komisjoni. Menetlusse võtmise otsustamise protsessi sisse peab mahtuma allkirjade kontrollimisele kuluv aeg.

“Kui pöördumisele ei ole aga lisatud piisavat põhjendust selle kohta, miks olemasolev olukord vajab muutmist ja kuidas ettepanek olukorda parandaks – näiteks kui pöördumine jääb üksnes loosungi “Muuta elekter odavamaks!“ tasandile -, siis on Riigikogu juhatusel õigus pöördumine kontaktisikule tagastada puuduste kõrvaldamiseks,” märkis Rait Maruste.

Riigikogu ei võta menetlusse pöördumisi, millele ei ole lisatud vähemalt 1000 toetusallkirja või kui toetusallkirja andnud isikud ei vasta sätestatud nõuetele. Samuti juhul, kui esitatud ettepanek on ilmselgelt vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtete või välislepingust tulenevate Eesti rahvusvaheliste kohustustega.

Komisjonil kohustus pöördumisi menetleda

Pärast seda, kui rahvaalgatuslik pöördumine on Riigikogu juhatusest edasi liikunud komisjoni, peab viimane hiljemalt kolme kuu jooksul selle arutlusele võtma.

Sõltuvalt pöördumise sisust on komisjonil erinevad võimalused sellele reageerimiseks. Positiivse otsuse saanud pöördumist võib seejärel ees oodata eelnõuks saamine või ka näiteks edastamine valitusele strateegiate planeerimisel arvestamiseks. Keelduvat otsust peab komisjon põhjendama.

Rahvaalgatust seadustav eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka liikumise Rahvakogu ettepanekutega.

Saksamaa Bundestag viis 2011. aastal läbi uuringu, mille tulemuste kohaselt on 29 Euroopa riigis mingil kujul olemas parlamendipetitsiooni süsteem ja 20 riigis on rahval võimalus otse pöörduda palvega parlamendi poole.

Riigikogu pressiteenistus
22. oktoober 2013

Tagasiside