Neljapäeval arutas Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut kõrvaldada vangistusseaduse vastuolu põhiseadusega, vastuolu puudutab vahistatute liikumisvabaduse piirangut. Riigikogu õiguskomisjon sai endale ülesandeks antud probleem lahendada.

Riigikogu täiskogu käsitles õiguskantsleri ettepanekut „Vahistatu liikumisvabadus ja suhtlemisvõimalus teiste vahistatutega vangistusseaduse § 90 lõike 3 lause 1 ja lõike 5 põhiseaduspärasus“ kohta.

Õiguskantsler Indrek Teder ütles Riigikogu kõnetoolist, et vangistusseaduse § 90 lõike 3 lause 1 ja lõige 5 on vastuolus põhiseaduse erinevate sätetega. Ta tõi välja probleemi, et menetlejal ei ole võimalik kaaluda, kas vahistatu liikumisvabaduse piirangu ja teiste vahistatutega suhtlemispiirangu rakendamine on konkreetsel juhul kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades menetluse huvides vajalik ja seega proportsionaalne eraelu puutumatuse ja vaba eneseteostuse õiguse piirang või ei.

„Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 22 ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seda vähem on riigil voli vahistatut ilma tungiva vajaduseta karmimalt kohelda kui süüdimõistetud kurjategijat,“ ütles Teder.

„Mõlemad vaidlustatud sätted on seadusandja sõnastanud kaalumisõiguseta. Neid tuleb rakendada kõigi vahistatute suhtes. Tegemist ei ole pseudoprobleemiga. Eestis tuleb siiski ette, et isik on vahi all järjest aasta või lausa mitu aastat. Vaidlustatud sätted sunnivad sellist vahistatut viibima praktiliselt kogu päeva ilma mõtestatud tegevuseta nelja seina vahel,“ rääkis Teder.

Teder vastas Riigikogu liikme küsimusele, et talle justiitsministeeriumist antud andmetel on keskmine vahistamise kestus, niinimetatud mediaan kohtueelses menetluses, 132,5 päeva ehk 4,3 kuud, aritmeetiline keskmine 123 päeva ehk 4 kuud.

Põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang rääkis Riigikogu kõnetoolist õiguskantsleri ettepaneku arutelust komisjonis ja tõi välja õiguskantsleri näite, mille järgi peab vahistatu viibima oma kambris enamasti 23 tundi ja liikuda saab ühe tunni ööpäevas, samas kui süüdimõistetu võib ööpäevas liikuda vähemalt 4 tundi.

„Praegu ongi paradoksaalne olukord, kus vangistusseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 on vahistatute kinnipidamisele sätestatud karmimad nõuded kui süüdimõistetute kinnipidamisele,“ ütles Lang.

„Minu arvates peaks vahistatu kinnipidamisrežiimi otsustajaks olema kohus, ja põhiseaduskomisjoni nõusolekul tahan ma siin ja praegu vaidlustada ka senise praktika, mille kohaselt praktiliselt kõik prokuröri ettepanekud võtta isik kuueks kuuks vahi alla koheselt kohtunike poolt ka rahuldatakse. Lisaks sellele, et tegu on isikute põhiõiguste põhjendamatu piiramisega, ei ole see mõistlik ka ökonoomilisest aspektist. See probleem tuleks kindlasti analüüsida ja seadustesse sisse viia vajalikud parandused,“ ütles Lang.

Riigikogu põhiseaduskomisjon nõustus õiguskantsleri ettepanekuga. Õiguskantsleri ettepanekut toetas ka Riigikogu õiguskomisjon.

Riigikogu kõnepuldist ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants Riigikogu liikme küsimusele vastates, et õiguskantsleri viidatud probleemi lahendamiseks on mõistlik eelnõu välja töötada koostöös justiitsministeeriumiga.

Istungi stenogramm.