Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Riigikogu istungil toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu.

Oma kõnes ”Riigi välispoliitika põhisuunad” keskendus välisminister Kristiina Ojuland peatsetele muutustele ja arengutele Eesti välis- ja julgeolekupoliitikas. Ta märkis, et algamas on uus ajajärk Eesti välispoliitikas. ”Seoses meie peatse liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga muutub Eesti välispoliitiline positsioon,” rõhutas ta.

Välisminister selgitas Eesti seisukohti 4. oktoobril Roomas alanud valitsustevahelisel konverentsil. ”Meile on tähtis, et aluslepingus kajastuks selgelt põhimõte, mille kohaselt igal liikmesriigil on Euroopa Komisjonis volinikukoht ning volinikud osalevad otsustusprotsessis võrdselt.Samuti peame oluliseks, et kvalifitseeritud enamusega hääletamine ministrite nõukogus piirduks põhiseaduslikus lepingus selgelt määratletud juhtudega. Et hääletusprotseduuri muutmine on väga kaalukas otsus, peab see meie arvates ka tulevikus läbi tegema lepingumuutmise täisprotseduuri.Nice´i lepingus liikmesriigile ette nähtud vähimat kohtade arvu Euroopa Parlamendis ei tohiks kahandada.Eesti soovib säilitada ka Nice´is kokku lepitud häälte arvu ministrite nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel. Juhul kui valitsustevahelisel konverentsil otsustatakse seda süsteemi muuta, siis soovime lahendust, mis tagaks nii riikide- kui rahvaarvu samaväärse arvestamise,” ütles Ojuland.

Kõnes peatus ta ka Eesti seisukohtadel Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas, muudatustel Eesti välismajanduspoliitikas ning Läänemere kaitsel ja regionaalsel arengul.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson peatus pikemalt Riigikogu rollil Euroopa poliitika kujundamisel ning võimalikel muudatustel Riigikogu kodukorras. Ta märkis, et väliskomisjon ning Euroopa asjade komisjon on ühel meelel selles, et peab olema väga selgelt fikseeritud parlamendi funktsioon täidesaatva võimu järelvaatajana. ”Samuti on oluline, et Eesti kui väikeriigi paindliku tegutsemise eelised ei tohi langeda liiga koormava dokumendihalduse ohvriks,” ütles ta. Mihkelson tõi välja, millised võiksid olla kahe komisjoni ja ka parlamendi täiskogu uued ülesanded seadusemuudatuse järel.

Väliskomisjoni esimees tõi samas hea koostöö näitena valitsuse ja parlamendi vahel esile valmistumise valitsustevaheliseks konverentsiks. ”Valitsuse koostatud Euroopa põhiseadusliku lepingu eelnõu analüüs läbis Riigikogus arutelu nii väliskomisjonis kui Euroopa asjade komisjonis, fraktsioonides ning lõppeks ka täiskogu istungil. Parlamendi antud mandaat läbirääkimisteks ning välis- ja Euroopa asjade komisjoni ühisistungid valitsustevahelise konverentsi käigust peaministrija välisministri osavõtul kinnitavad Eesti täit pühendumust saavutada kõnelustelt võimalikult parim tulemus,” tõdes ta. Üksikasjalikult käsitles Mihkelson ka väliskomisjoni tööd.

Nii välisminister kui ka väliskomisjoni esimees vastasid Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Riigikogu liikmed esinesid sõnavõttudega.

 

Tagasiside