Riigikogu istungil ettekande teinud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus märkis, et riigi jäätmekava 2014–2020 on kogu jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument, milles pannakse paika jäätmevaldkonna arengu põhimõtted ja meetmed koos tegevustega järgnevaks seitsmeks aastaks. 

Keskkonnaminister rõhutas, et jäätmekava peaeesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket, ette valmistada võimalikult suur osa jäätmeid korduskasutuseks, võtta ringlusse ja taaskasutusse ning vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski. Ministri sõnul peab jäätmete taaskasutuse suurendamine toimuma korduskasutust ja ringlussevõttu eelistades. 

„Jäätmemajanduses on kindlasti hästi suur osa kohalikel omavalitsustel. Ilma kohalike omavalitsusteta ja ilma kogu ühiskonna kaasaaitamiseta ei ole võimalik täita neid seatud eesmärke,“ ütles Pentus-Rosimannus. 

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest, kus käsitleti jäätmekava elluviimisega seotud olulisi aspekte. „Jäätmekavas on rakendatud neli peamist põhimõtet. Need on jäätmekäitluse hierarhia jälgimine; põhimõte, et saastaja maksab; laiendatud tootjavastutus ning iseseisvuse ja läheduse põhimõte,“ märkis Vakra. Ta selgitas, et jäätmekava peaeesmärk on üldse jäätmeid vältida või neid vähendada. Alles teine eesmärk on võimalikult suur osa jäätmeid ette valmistada korduvkasutuseks, ringlusse võtta või taaskasutada ning seejuures vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski,“ ütles Vakra. Ta lisas, et kindlasti peab jäätmete taaskasutuse suurendamine toimuma eelistades korduskasutust ja ringlussevõttu. „Selleks on oluline optimaalse jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgu arendamine. Eelseisva perioodi üheks keerukamaks ülesandeks on olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine praeguselt 27%-lt 50%-le aastaks 2020,“ märkis Vakra. 

Jäätmekava maksumuse prognoosiks on aastatel 2014–2020 ligikaudu 64 miljonit eurot. Esimese nelja aasta maksumuse prognoosiks kõigi meetmete kohta kokku on rakendusplaani kohaselt 44,1 miljonit eurot. 

Riigikogu pressiteenistus