Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Neljapäeval, 13. novembril toimub Riigikogus kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus“ arutelu. Ettekandega esinevad kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. Arutelust teeb otseülekande Eesti Televisioon. Samuti on see jälgitav interneti vahendusel aadressil: https://www.riigikogu.ee/otseylekanne
 

Eelseisvat arutelu kommenteerides ütles Peeter Kreitzberg, et hariduse sisuline pool ei vaja järske reforme, kuid hariduse korralduslik pool on takerdunud omavalitsuste, koolide ja ülikoolide kitsaste huvide vahelisse võitlusse. Ainult koostöö ja üleriigiliste huvide esikohale asetamine teeb meid konkurentsivõimelisteks teiste riikide ja piirkondadega. Mistahes kool on õppija jaoks, mitte õppija pole kooli jaoks. Eestist välja siirduvaid üliõpilasi on niivõrd palju (OECD maades õpib praegu 4340 üliõpilast), et ähvardab meid vähese sündivusega aastakäikude jõudmisel kõrgkoolidesse jätta madalakvaliteedilist massiharidust pakkuvaks riigiks. Samas õpib Eestis välisüliõpilasi kordi vähem.

Kreitzberg tõi esile, et koolivõrk tahab ulatuslikku korrastamist ja selgete kvaliteedikriteeriumide püstitamist kõigi koolide ette. Haridussüsteemi aluseks peab muutuma tugev põhikool, mis suudab pakkuda noorele õpetajale piisavalt tööd, kus on kaasaegne õpikeskkond ja infrastruktuur. Kõrgkoolid vajavad täpsemat liigitust ja sellele sobivaid kvaliteedi kriteeriume. Suudame ülal pidada ühte Universitast ja vajame kindlasti ühte tugevat tehnoloogiaülikooli, kellega teised õppeasutused oleksid ühel või teisel määral assotsieerunud.

Kreitzbergi meelest on suurimad probleemid aga seotud täiendõppega, mille rahastamine jääb ELi maadele kümnekordselt alla ja kus panustame peaasjalikult hästiharitud, hästiteenivatele noortele. Majandust ja haridust ei saa vaadelda isanda ja teenri positsioonilt. Tegelikult peavad nad vedama ühte vankrit. Ettevõtlus peab palju enam panustama arendustegevusse loomaks võimalusi hästiharitud, andekate inimeste karjääriks. „Nõrk haridus, eriti ebakvaliteetne kõrgharidus ning vähese innovatsiooni ja tehnoloogilise tasemega ettevõtlus peletavad koosmõjus meie andekamad inimesed Eestist välja ja muudavad meie jätkusuutlikkuse küsitavaks. Mõlemad vajavad seostatud arengustrateegiat,” rõhutas kultuurikomisjoni esimees.

Peep Mühlsi sõnul on majandussurutise aegadel paratamatu, et poliitikute ja ühiskonna tähelepanu on keskendunud rahale. Samas on ilmne, et majanduse uus tõus sõltub tänastest otsustest – seega on tarkade otsuste ja tegutsemise aeg. „Eesti Koostöö Kogu poolt Riigikogule edastatud ettepanekud kutsuvad seadusandjat ja valitsust üles looma tervikpilti Eesti haridusest, valdkondlikku arengukava järgmiseks kümnendiks. See on Eesti arenguvõime ja elukvaliteedi küsimus,“ ütles Mühls.

Riigikogu pressitalitus
 

Tagasiside