Riigikaitsekomisjon ja õiguskomisjon tutvusid tänasel ühisistungil elanikkonnakaitse korraldamisega. Komisjonide hinnangul tuleb riigil elanikkonnakaitse paremaks korraldamiseks suunata valdkonda oluliselt rohkem ressursse ja kiirendada rakkerühma tegevust.

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson pidas positiivseks elanikkonnakaitse rakkerühma loomist ja tänastest ohuhinnangutest lähtuvate tegevusplaanide valmimist. Samas avaldas ta kahetsust, et valitsus ei ole senini nii tähtsa valdkonna jaoks piisavalt ressursse eraldanud.

Mihkelson ei pea põhimõtteliselt õigeks, et rakkerühma tegevust rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ja Eesti riik pole elementaarse tegutsemisplaani väljatöötamiseks raha eraldanud. Ta rõhutas, et koostatav riigieelarve strateegia peab arvesse võtma ka elanikkonnakaitse  loomist.

Planeeritud kaheaastast tegevustähtaega pidas Mihkelson liiga pikaks. „Kahte aastat ei ole meile mõttetegevuseks antud. Vastused peavad tulema kiiremini ja riik peab sellesse oluliselt rohkem ressursse panustama,“ ütles Mihkelson. Ta lisas, et juba praegu saab kriisiolukordades teadliku käitumise teavituseks palju ära teha nii kodaniku- kui riigikaitseõpetuse ja vabatahtliku riigikaitse raames läbi Kaitseliidu.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof rõhutas, et väga oluline on inimesi teavitada, kuidas nad peavad erinevates kriisiolukordades tegutsema ja et need tegevusjuhised ei jääks ainult paberile.

Elanikkonna kaitse on osa laiapõhjalisest riigikaitsest. Selle eesmärk on tagada elanike kaitse mistahes kriisiolukorras. Riigikaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil tutvustasid elanikkonna kaitse rakkerühma tööd Riigikantselei strateegiabüroo elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos ja siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]