Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon jätkas täna möödunud aasta detsembris algatatud arutelu loomsete jäätmete käitlemise korraldusest Eestis.

Riigieelarve kontrolli komisjoni esimees Toomas Varek märkis, et võrreldes varasemaga ajaga on olukord suure sammu võrra paremus poole nihkunud ja loomsete jäätmete käitlemisel on tekkinud konkurents.

 „See on hea, et Väike-Maarja tehase kõrval hakkab loomseid jäätmeid käitlema  ka Hummuli tehas. Nii pole meil enam vaja vedada oma loomseid jäätmeid Leetu või Soome. Matmispaikade osas leian ma siiski, et niisugused matmispaigad kriisiolukordade jaoks võiks igas maakonnas konkreetselt olemas olla,“ ütles Varek.

Ülevaate neil teemadel andis põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot, kelle sõnul on tänaseks kerkinud riigile kuuluva Väike-Maarja jäätmekäitlustehase kõrvale ka Valga Lihatööstusele kuuluv Hummuli jäätmekäitlustehas, mis tõenäoliselt hakkab käitlema ka teiste ettevõtjate toodangut. Loomsete jäätmete matmisepaikade osas tõdes Noot, et kui peaks tekkima epideemia, mis teeb vajalikuks loomade massilist matmist, siis need matmispaigad on kaardistatud . Probleemiks võib ta hinnangul olla vaid asjaolu, et nende matmispaikade osas pole algatatud avalikku diskussiooni.

Tänane arutelu tugines riigikontrolli auditile „Loomsete jäätmete käitlemise korraldus Eestis”. Riigieelarve kontrolli komisjoni huvitas põllumajandusministeeriumile tehtud soovituste täitmise hetkeolukord ja edasised tegevuskavad.

Möödunud aasta 17. detsembril toimunud istungil leidis komisjon, et põllumajandusministeeriumil tuleks koostöös keskkonnaministeeriumiga rajada vähemalt kaks matmispaika, kuhu kriisiolukordade korral oleks võimalik loomseid jäätmeid matta. Komisjon pidas samuti vajalikuks konkureeriva tehase rajamist juba olemasoleva riigile kuuluva Väike-Maarja jäätmekäitlustehase kõrvale.

Riigikogu pressitalitus 

Tagasiside