Tänasel Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikult istungil Valges saalis, kus kõne all  oli Eesti valmisolek hädaolukorraks, kujunes üheks keskseks  teemaks lüngad koordineerivas tegevuses hädaolukordade lahendamisel.

Tänast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungit juhtis komisjoni esimees Toomas Varek, kohal olid kuue Riigikogu komisjoni ja viie ministeeriumi esindajad, sealhulgas siseminister Jüri Pihl ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kuid samuti riigikontrolör Mihkel Oviir, päästeameti peadirektor Kalev Timberg ja teised ametiisikud.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon võttis vastu otsuse, milles toetatakse siseministeeriumi määramist hädaolukordadeks valmisoleku juhtministeeriumiks. Sellega oleks siseministeerium vastutav hädaolukordade ennetamise korraldamise, hädaolukorras tegutsemise ametkondadeülese plaani koostamise ja selle plaani täimiseks vajalike ressursside tagamise korraldamise eest.

Otsuse kohaselt tuleb siseministril välja töötada hädaolukorraks valmisoleku seadus ja teiste kriisireguleerimise õigusaktide muudatused, lähtudes oma rollist hädaolukordade juhtministeeriumina, ning sotsiaalministril nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning selle rakendusaktide muudatused, mis aitavad ennetada pandeemilise gripi laialdast levikut Eestis.

Ka soovib riigieelarve kontrolli erikomisjon, et ministrid esitaksid 2008. aasta maiks komisjonile ülevaate riigikontrolli soovituste täitmisest.

Komisjoni tänase istungi üheks eesmärgiks oli ka selgusele jõuda, mil määral kajastub hädaolukordade lahendamine Riigikogu menetluses olevas 2008. aasta riigieelarve seaduses. Nagu osutas siseminister Jüri Pihl, on see summa kõigi ministeeriumite lõikes ligikaudu 900 miljonit krooni. Pihl märkis samuti, et hädaolukordade ennetamiseks kiitis valitsus möödunud neljapäeval heaks “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015”.

Istungi ajendiks oli 2007. aasta mais avaldatud riigikontrolli audit „Eesti valmisolek hädaolukorraks”, milles riigikontroll hindas Eesti valmisolekut lindude gripiks, gripipandeemiaks, ulatuslikuks merereostuseks ja ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetuseks ning leidis, et vastutuse vähene tajumine ja hajutatus ministeeriumiti nõrgendab riigi niigi suhteliselt tagasihoidlikku valmisolekut hädaolukorraga kiirelt ja tulemuslikult toime tulla.

Riigikogu pressitalitus