Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas Riigikogu liikme Katrin Saksa 16. jaanuaril esitatud arupärimisele ülemineku kohta eesti õppekeelele venekeelsetes gümnaasiumides (nr 189).

Minister selgitas, et eesmärgiks on anda gümnaasiumide lõpetajatele suuremad võimalused kandideerida kõrghariduse õppesse, õppida väga hästi kutsekoolides ja olla konkurentsivõimelised meie tööjõuturul. Kogu venekeelse gümnaasiumi 2007. aasta põhikooli ja gümnaasiumiseaduse täitmist tulebki vaadata ministeeriumi poolt sellise sisuga tegevuskavana, mille oleme esitanud tutvumiseks valitsusele, ütles Reps.

Põhjalike analüüside tulemusena selgus, et kõige otstarbekam oleks õpetada nn kommunikatiivse suunitlusega õppeaineid, kus saab kõige rohkem kasutada igapäevasuhtluseks vajalikku kõnekeelt. Sellelaadne kogemus on Eestis olemas juba 60-ndatest aastatest peale, kui võõrkeele süvakoolides ja klassides on õpetatud inglise või saksa keeles teatud õppeaineid. Ka praegu õpetatakse nii kirjandust, geograafiat kui ka ajalugu meie keele süvaõppega gümnaasiumites ja klassides valikkursustena. „Vene õppekeelega gümnaasiumis pakkusimegi seetõttu ministeeriumipoolses tegevuskavas välja, et otstarbekas oleks õpetada Eesti kirjandust, aga samuti geograafiat, kaunite kunstide ajalugu, ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Just need oleksid ained, mis tõenäoliselt kõige vähem ka ainealastes teadmistes kannataksid ja nagu ma juba ütlesin, oleksid kommunikatiivse iseloomuga ained,” selgitas minister. Varasem kogemus on näidanud, et matemaatika ja loodusteadusteained ei ole kõige sobivamad õpetamiseks võõrkeeles eelkõige oma abstraktsuse tõttu. „Eestikeelne aineõpetus saab rakenduda vaid siis, kui vastavad ettevalmistustööd on tehtud. Seetõttu meie põhilisteks tegevusvaldkondadeks ongi õppevaraga varustamine, õpetajate täiendkoolitus ning teavitustöö nii vanemate kui koolide osas,” rõhutas Reps.

Minister tõi välja rõõmustava fakti, et mitmetes koolides õpetatakse juba täna erinevaid aineid eesti keeles nii valikkursustena kui ka õppekavade osadena. Viie aineõppevara täiendkoolituse süsteem on esitatud valitsusele tutvumiseks. Reps ütles, et valitsus arutab nimetatud tegevuskava juba sellel nädalal. Pärast seda on dokument tutvumiseks haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel. Repsi arvates on pinged vene õppekeelega koolides seotud noorte inimeste, nende vanemate ja õpetajate hirmuga, et nende teadmised kannatavad, kui nad peaksid õppima teises keeles – riigikeeles. Minister arvas, et kui pedagoogiliselt kaalutletult pakkuda välja rahulikus rütmis ühe või teise aine õpetus riigikeeles, mis annab neile head keeleteadmised, küll aga ei kitsenda nende ainealaseid teadmisi, riigieksami tulemusi ja kõike muud, siis võime me rahulikus tempos saada positiivseid tulemusi. „Selle eesmärk on minu jaoks ühene – hea riigikeele oskus ning hea ja tubli kodaniku kasvatamine,” rõhutas minister.

Haridus- ja teadusminister vastas veel Riigikogu liikmete Nelli Kalikova, Ken-Marti Vaheri ja Siiri Sisaski 9. veebruaril esitatud arupärimisele tervisekasvatuse kohta koolides (nr 193).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar vastas Riigikogu liikmete Imre Sooääre ja Avo Üpruse 26. jaanuaril esitatud arupärimisele jäätee kohta Saaremaaga (nr 190).

Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Andres Herkeli, Mart Nuti ja Mart Laari 8. veebruaril esitatud arupärimisele meditsiinitarvete steriliseerimiskeskuse kohta (nr 192), Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Andres Herkeli, Mart Nuti ja Mart Laari 9. veebruaril esitatud arupärimisele Coal Terminal Operator AS-i söeterminaali tegevuse kohta (nr 194) ja Riigikogu liikmete Indrek Raudse, Marko Pomerantsi ja Aivar Õuna 13. veebruaril esitatud arupärimisele riigivara rendileandmisel asetleidnud seaduserikkumiste kohta (nr 201).

Istung lõppes kell 18.08.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal , 6316351

Tagasiside