Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osales täna küüditatud Eesti juutide mälestussamba avamisel Rahumäel. Randjärv, kelle kultuuriministriks oleku ajal leidis selle mälestusmärgi rajamise initsiatiiv mitmekülgset riigipoolset toetust, esines sõnavõtuga, kus ta ütles: „Eesti juutluse tugev omadus on oskus konsolideeruda muredes ja rõõmudes. Tänu tugevale ühisustundele omab juudi kogukond Eesti ühiskonnas arvestatavat positsiooni. Kogukonna silmapaistvamate esindajate arvamused erinevates küsimustes – olgu see poliitika, majandus või rahvusvahelised suhted – on riigi poolt kõrgelt hinnatud ja omalt poolt võin kinnitada, et koostöö areneb ja tugevneb. Eesti riik austab, hoiab ja toetab jätkuvalt juudi kogukonda, mis moodustab meie ühiskonna lahutamatu osa. Ja täna langetame me kõik koos pead pikal ja halastamatul kannatusterajal hukkunute mälestuseks.”

Mälestussamba rajamise ühe algataja Eesti juudi kogukonna esimehe Alla Jakobsoni sõnul on meie kohustus lunastada võlg nende inimeste ees ja jäädvustada nende nimed. Jakobson märkis, et 1990ndate aastate alguses püstitas Rahumäe juudi kalmistule mälestuskivi Ljuba Rozenberg küüditamise üle elanud abikaasa Isaak Rozenbergi surmaeelsel palvel. See mälestuskivi paigutati postamendile Juudi kalmistu tseremoniaalväljakul. Kivi ees paikneb juudiusku sümboliseeriv Taaveti tähe kujuline kompositsioon, millesse on raiutud hukkunute nimed. Mälestussamba autor on skulptor Irina Rätsep ning samba ehitamine sai teoks annetuste abil ja kultuuriministeeriumi toetusel.
 
Täna möödub 70 aastat juuniküüditamisest, mil stalinlik režiim saatis sunniviisiliselt oma kodumaalt koos eestlaste, eestivenelaste ja rootslastega ka üle 400 juudisoost Eesti kodaniku, kes viidi Eestist Põhja-Uurali või Siberisse. Neist sada üks hukkus teel või nõukogude laagrites.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside