Randjärv märkis, et majandusliku, energeetika ja transpordialase koostöö kõrval on olulise tähtsusega just parlamentaarne koostöö. Ta tõi esile Balti riikide koostöö tugevdamise selleks, et kolme väikeriigi hääl kõlaks valjemalt Euroopa Liidus, et riikidevaheline koostöö toimuks koordineeritult nii parlamentide ja valitsuste vahel. Randjärv selgitas, et ta on algatanud Balti Assamblee tegevuse tõhustamise, mille kohaselt oleks suurem tähelepanu pööratud parlamendikomisjonide omavahelisele koostööle. Nimetatud küsimust on kavas osapoolte vahel põhjalikumalt arutada käesoleva aasta novembrikuus toimuval Balti Assamblee pidulikul istungil Tallinnas, mil tähistatakse 20 aasta möödumist koostöö algusest. „Mis on veel parem moodus, kui just uute konstruktiivsemate ja konkreetsete sidemete sisseviimine meie riikide parlamentide vahel,“ rõhutas Randjärv. Ta avaldas lootust, et Läti president toetab neid ettepanekuid uue impulsi andmiseks riikidevahelises suhtluses.

 

Mõttevahetuse käigus meenutati senist koostööd ja viidati kasutamata võimalustele nii Eesti kui ka Läti kultuuripärandi hoidmisel ja kultuurivahetuse korraldamisel. Bērziņš märkis, et ta kavatseb suurendada Lätis presidendi rolli kultuuripärandi hoidmisel ja arendamisel tiheda koostöö kaudu kultuurivaldkonna esindajatega. Randjärv ütles, et väärt mõte on kuulutada aasta 2013 kõigis kolmes Balti riigis kultuuripärandi aastaks.

 

Hea võimaluse riikidevaheliste suhete mitmekesistamiseks annab kindlasti ka Balti keti 25. aastapäeva tähistamine, mis oli tähelepanu vääriv ja emotsionaalne sündmus meie kõigi kolme riigi rahvale.

 

Randjärv tutvustas Läti presidendile Riigikogu hoonet ja selle ajalugu. Bērziņš tegi sissekande ka Riigikogu külalisteraamatusse.

 

Kohtumisel oli veel Eesti-Läti parlamendirühma esimees Mailis Reps.

 

Pildid kohtumiselt on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus