Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis  79 poolthäälega (1 erapooletu) vastu veeseaduse muudatused, mis kehtestavad paindlikumad reeglid hoonestusloa andmiseks avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul. Muudatuse kohaselt on selliseks ehitiseks supelranda teenindavad kuni 60m2 ehitusaluse pinnaga puhke- ja spordirajatised. 

„Seadusemuudatusega lahendame konkreetselt ära ka nn „Pärnu supelranna elevandi“ probleemi, mis tekitas kuurortlinnas elavat vastukaja. Muudatusel on loomulikult suurem mõju, mis lahendab veekogude lihtsamatele rajatistele ehitusloa andmise probleemi,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadusega (611 SE) täpsustati veekogusse rajatavate ehitistele antavate hoonestuslubadega seotud sätteid. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega koormamiseks peab kehtiva veeseaduse kohaselt olema väljastatud asjakohane hoonestusluba. Hoonestusloa taotlust ei saa aga seaduse kohaselt menetlusse võtta, kui sama avaliku veekogu veeala suhtes on algatatud teine hoonestusloa taotlus või maakonnaplaneering ning selle koostamise menetlus ei ole lõppenud. Seadus muudab hoonestusloa menetluse algatamise paindlikumaks. Kehtestati sätted, mille kohaselt võib hoonestusloa menetluse algatada teatud juhtudel ka siis, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering. 

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside