Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabariigi President Arnold Rüütel pidas täna avakõne Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu 5. ühisistungi avamisel Pärnus Strandi konverentsikeskuses.

President pidas vajalikuks rõhutada, et 15 aastat tagasi Balti riikide koostööd kavandades ei seatud eesmärgiks ainult ühist tegutsemist minevikupärandist vabanemisel, vaid see koostöö kandis endas ja toetas ka meie riikide tulevikusuundumusi ja arenguid. ”Seega oleks ennatlik käsitleda selle perioodi koostööd kui ajaloo lühiepisoodi. Pigem võib selles näha väärtust, mis praegustes uutes oludes, kui Balti riigid kuuluvad Euroopa Liitu ja NATO-sse, vajab ajakohast mõtestamist ja rakenduslikku edasiarendamist,” märkis Rüütel.

Balti- ja Põhjamaade vahel on olemas kõik eeldused edukaks koostööks. ”Meie riikidel kattuvad paljuski välispoliitilised huvid, toimub ulatuslik majanduskoostöö ja kaubavahetus ning mitmekesisemaks muutuvad kontaktid teaduse-, hariduse- ja kultuurialases koostöös. Ühist vastutust kanname meid ümbritseva Läänemere keskkonnaseisundi eest,” rõhutas president.

Eesti jaoks muudab Balti- ja Põhjamaade koostöö loomulikuks ja vältimatuks ulatuslik majanduslik lõimumine. Eesti ekspordist üle 58% ja impordist ligi pool on seotud Põhja- ja Baltimaadega. Kolmveerand investeeringutest pärineb nendest riikidest ning üle kolmveerandi Eesti investeeringutest suundub nendesse riikidesse, tõi president välja statistilised andmed.

President avadas lootust, et ühisistung kujuneb viljakaks ja värskendavaks ning meie riikide ühistest huvidest kantud tulevaste võimaluste analüüsiks. ”Loodetavasti tekivad selle tulemusena ka head eeldused uute ja paindlike koostöövormide tekkeks,” ütles Rüütel.

Välisminister Urmas Paet peatus oma esinemises Balti- ja Põhjamaade ühise tegevuse arendamisel kindlustamaks Euroopa Liidu uute liikmesriikide kiirem lõimumine Euroopa Liidu süsteemis.

Balti Assamblee president Andres Taimla kõneles koostööst tehnilise külje pealt. ”Tuleks tõsiselt arutada, kuidas viia otsekontaktidesse ja konkreetsete projektide aruteludeni Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu vastavad komisjonid. See annaks uued võimalused meie koostöö arendamiseks istungjärkude vahelisel perioodil,” põhjendas Taimla.

Euroopa Liidu liikmetena on meie valitsused tihti olukorras, kus nad peavad suhteliselt lühikese aja jooksul langetama tähtsaid otsuseid. ”Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu peaksid oma tegevusega olema meie valitsustele toeks ja abiks, seda enam, et paljudes küsimustes on vaja nõu pidada ka teiste regionaalsete ühendustega. See kõik nõuab meilt uut lähenemist nii meie tavapärases töös kui ka oskusel vaadata kaugemale ette,” toonitas Balti Assamblee president.

Tänase täisistungi kavas on arutelu Balti- ja Põhjamaade koostööst tänapäeva globaalsete väljakutsete oludes. Üles astuvad Põhjamaade Nõukogu president Rannveig Gudmundsdóttir , peasekretär Per Unckel , Leedu asevälisminister Zenonas Petrauskas ja Läti välisministeeriumi esindaja Einars Semanis .

Homsel plenaaristungil käsitletakse demokraatia ja kodanikuühiskonna tugevdamist Balti- ja Põhjamaadega piirnevates riikides. Sõnavõtuga esineb ka Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimees Gennadi Hripel.

Ühiskohtumise raames toimuvad ka BA ja PN komisjonide ühisistungid, kus erinevate maade juhtivad spetsialistid arutavad Läänemere regiooni tulevikuga seonduvaid olulisi probleeme.

Täiendav info assamblee päevakorra ning korralduslike küsimuste kohta aadressil: http://www.baltasam.org/others/news_2_1.htm

Sel aastal on Eesti Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujamaa. Eesti delegatsiooni kuulub 16 Riigikogu liiget, seda juhib Andres Taimla.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside