Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänane põhiseaduskomisjoni arutelu kinnipeetavate valimisõiguse teemal tulenes õiguskantsleri Allar Jõksi kirjast põhiseaduskomisjonile, milles õiguskantsler avaldas arvamust, et valimisseadusi on selles küsimuses vaja muuta. Õiguskantsler leiab, et Eesti valimisseadused ja rahvahääletuse seadus on vastuolus põhiseadusega selles osas, mis välistavad kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust kandvate isiku õiguse hääletada. Õiguskantsleri hinnangul oleks kõige kiirem ja efektiivsem lahendus põhiseaduspärase olukorra saavutamiseks vastavate muudatuste sisseviimine juba Riigikogu menetluses olevas valimisseaduseid muutvas eelnõus.

Põhiseaduskomisjoni möönis probleemide olemasolu, kuid tõdes siiski, et kinnipeetavate valimisõigust puudutav teema on komplitseeritud ja see vajab põhjalikumat analüüsi. Komisjoni liikmed ja ka justiitsministeeriumi esindaja leidsid, et on keeruline tagada vangide õigust valimistel hääletada, saada piisavalt valimisi puudutavat informatsiooni ning kohtuda saadikukandidaatidega.

Komisjon pidas vajalikuks teema arutelu jätkata, kaasates sellesse ka eksperte.

Praegu on kinnipeetavate valimisõigus erinevates Euroopa regiooni riikides reguleeritud erinevalt. Nii nagu Eestis, kehtib kinnipeetavate täielik valimisõiguse piirang veel 15 Euroopa riigis. 16 riigis piirangud puuduvad ja 13 riigis piiratakse kinnipeetavate valimisõigusi vastavalt erijuhtudele. Näiteks Hispaanias, Luksemburgis ja Rumeenias saab valimisõigust ära võtta vaid kohtu otsusega lisakaristusena. Prantsusmaal otsustab kohus, kas kinnipeetule antakse hääleõigus. Austria ei luba valida isikuil, kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest enam kui üheks aastaks. Itaalia piirab valimisõigust enam kui viieaastase vabadusekaotuse puhul.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside